Toimunud

Nüüdiskunsti näitus kutsub teadvustama vaimse tervise ja heaoluga seotud küsimusi. Kuidas hoida elus mõnusat tasakaalu rõõmude ja murede, töö ja puhkuse vahel? Miks mõnikord asjad tasakaalust välja lähevad?

Urve Küttneri (1941) isikunäitus heidab pilgu kunstniku loomingulistele otsingutele rohkem kui viie aastakümne jooksul. Küttner on silmapaistvalt laia ampluaaga metallikunstnik, kes on tegelnud eri valdkondade, materjalide ja tehnikatega.

Näitusel on eksponeeritud Leili Muuga, Enn Põldroosi, Olga Terri, Olav Marani ja teiste Eesti autorite metsa- ja loodusmaastikud koos 20. sajandi loomaskulptuuridega.

Näitus heidab pilgu naiste käekottide arengule viimasel sajal aastal ning uurib ühtlasi popkultuuri ja kuulsuste mõju kotimoele.

Näitus vaatleb uudsete materjalide, tehnoloogiate ja keskkonnahoiu põhimõtete kasutamist eesti nüüdiskunstis ja -disainis. Esitletud teosed annavad lootust, et on võimalik luua eetilisem ja uutmoodi esteetikaga maailm.

Väljapanek keskendub Valve Janovi varasele loomingule, ulatudes esimestest tähelepandavatest katsetustest sõjajärgse eesti avangardkunsti klassikani, mille eksponeerimine selle loomise ajal oli Eesti NSV-s mõeldamatu.

Näitus tutvustab Jaapani üht tuntumat ja kaunimat sümbolit – kimonot.

Muuseumi püsiekspositsioon on pühendatud Adamson-Ericu (1902–1968), Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku, loomingule.

Kaljo Põllu (1934–2010) on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke ning soome-ugri ja Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide visuaalses keeles mõtestajaid. Väljapanek avab sugestiivselt esivanemate mütoloogilist muinasmaailma, legende, uskumusi ja loodustunnetust.

Pärast küüditamist ja vangistust Siberis aastatel 1949–1957 naasis Olev Subbi (1930–2013) kodumaale ning asus taas kunsti õppima. 1960.–1980. aastatel oli ta toonases karmis Nõukogude Eestis oma loominguga mõneti erandlik.

Siim-Tanel Annus (1960) tõusis 1980. aastate lõpus perestroika tuules rahvusvahelisele areenile kui omanäoline performance’i-kunstnik. Näitus kõrvutab Annuse performance’ite dokumentatsiooni kunstniku graafikaga läbi erinevate kümnendite, jõudes välja tänasesse päeva.

Soome kuldaja klassikud Eero Järnefelt (1863–1937) ja Venny Soldan-Brofeldt (1863–1945) töötasid 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku Soome kultuuriloos hästituntud Tuusula järve kunstnike kogukonnas. Näitusel eksponeeritavad tööd – värviküllased maastikud, looduslüürika, kunstnike sõpruskonna portreed ja argielu kompositsioonid – kuuluvad Järvenpää Kunstimuuseumi rikkalikku kollektsiooni.

Näitus esitleb esmakordselt Eestis eesti päritolu, Lõuna-Aafrikas sündinud ja töötanud silmapaistva ning rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud fotograafi Juhan Kuusi loomingut.

Näitus on pühendatud Estonia teatri-ja kontserdimaja valmimise 100. aastapäevale ning on üks osa suuremast ürituste ja kultuurisündmuste sarjast.

Adamson-Ericu muuseumi sisehoovis saab näha noore briti kunstniku Jessie Churchilli (Suurbritannia) töid

Retrospektiivse suunitlusega näitus esitleb Adamson-Ericu põlvkonnakaaslase Juhan Muksi loomingu paremikku.

Näitus tutvustab tušimaali kui jaapani kunstikultuuri ühe vanima ja iseloomulikuma valdkonna nüansirikkuse erinevaid võimalusi.

Rännak läbi viie aastakümne koos Mare Vindi joonistustega toob eredalt esile tema tundliku värvimeele küpsemise ning vaimse ja hingelise tasakaalu otsingud.

Näitus vaatleb süvendatult möödunud aastasaja eesti kunstnike minapilte.

Londonist toodud näitus Eestist pärit silmapaistva Euroopa naisskulptori Dora Gordine’i loomingust.

Väljapanek koosneb nii arheoloogilistest leidudest, Adamson-Ericu kavandatud käevõrudest kui mitmete Eesti muuseumide kollektsioonidesse kuuluvatest ehetest.

Teemanäitus Johannes Greenbergi (1887–1951) ja Ferdi Sannamehe (1895–1963) loomingust

Näitus eksponeerib 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi alguses Ahvenamaal Önningeby kunstnike koloonias töötanud naiskunstnike loomingut.

Näitus esitleb paremikku Ernst Jõesaare (1905–1985) loomingust nii pagulasperioodist Rootsis kui ka sellele eelnenud ajast.

Näitus keskendub Ellinor Aiki (1893–1969) loomingulistele otsingutele maalikunsti väljendusvahendites ning tema eriti põnevale ja isikupärasele värvikasutusele.

Näitus tutvustab Adamson-Ericu muuseumi pikaajalise hea koostööpartneri Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (UTKK) mitmekülgset kunstikogu.

Jaapani kunstniku Kōkyō Hatanaka näitus „Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga”

Taani-Eesti koostööprojekt keskendub neljale tegevkunstnikule, kes tutvustavad töödega nii kodumaad kui ka erinevaid loomingulisi suundumusi. Samuti on kaasatud näitusele väike valik Adamson-Ericu loomepärandist.

Adamson-Ericu muuseumi 25. aastapäeva tähistav näitus muuseumihoone kahel korrusel keskendub dialoogile Adamson-Ericu (1902–1968) ja tema eakaaslaste loomingu vahel.

Näitusel „Iluraam – raami ilu” on väljas 19. ja 20. sajandi eesti kunsti teoseid täiendavad ning kaitsvad iluraamid.

Näitus toimub rahvusvahelise graafikakonverentsi Impact 5 raames.

Näitus tähistab 70 aasta möödumist 1937. aasta Pariisi maailmanäitusest ning avab Eesti kunstnike toonase edu fenomeni.

Väljapanek „Kumisev valgus“ tutvustab Tallinnas esmakordselt nii suures mahus legendaarse Tartu kunstniku Ann Audova (1904-2001) loomepärandit.

Näitus on pühendatud meie kunstiloos ühe suurima visionääri Herman Talviku 100. sünniaastapäevale. Tema sügavalt isiklikule vaimsele elamusele toetuva ekstaatilis-religioosse tunnetusega loomingule kuulub erandlik koht eesti kunstis.

Väljapanek tutvustab üht viimasel ajal avalikkuse ette kerkinud Wiiralti-kollektsiooni, mis kunagi kuulus Nelly Stulzile, kunstniku sõbratarile ja toetajale Strasbourgist.

Kunsti-ja kultuurilooline näitus keskendub Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Aleksander Tassa, Anton Starkopfi ja Friedebert Tuglase Ahvenamaa-suvedele aastatel 1906-1913.

Maineka maastiku- ja olustikumaalija Richard Uutmaa 100. sünniaastapäeva tähistav näitus.

Tuntud Soome metallikunstniku ja skulptori Eila Minnikneni skulptuurid ja ehted Adamson-Ericu muuseumis.

Näitus tutvustab maalikunstniku ja graafiku Karin Lutsu omanäolist loomingut ning kuulub sarja “Eesti esimesi naiskunstnikke”.

Adamson-Ericu muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ühistööna valminud näitus tutvustab ühe Euroopa kõrgkultuurist pärineva motiivi arendusi eesti rahvakunstis ja kunstnik Adamson-Ericu loomingus.