Muutliku vikerkaare all. Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu
Näitus tutvustab Adamson-Ericu muuseumi pikaajalise hea koostööpartneri Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (UTKK) mitmekülgset kunstikogu.
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse rikkaliku, mitmeid Eesti kunstiklassika tippteoseid sisaldava kunstikogu põhiosa moodustab kirjanik Friedebert Tuglase (1886–1971) isiklik kunstikollektsioon, kuhu on lisandunud poetess Marie Underi (1883–1980) kunstikogu ning eesti pagulaskunsti kollektsioon Eesti Kultuurifondilt Ameerika Ühendriikides. Näitus esitleb kirjanduskeskuse kunstikogu paremikku ning avab 20. sajandi eesti kirjanike ja kunstnike omavahelisi suhteid.
Eelkõige teadusliku uurimistööga tegeleva kirjanduskeskuse kunstikogule pani aluse Friedebert Tuglas oma testamendiga, pärandades perekonna kultuurivara – üle tuhande kunstiteose ja ligemale 16 000 raamatut – Teaduste Akadeemiale. Peale Tuglase surma 1971. aastal on kogusse lisandunud kingitustena mitmeid Tuglase ja Underi loomingu originaalillustratsioone. Aastatel 1993–1994 jõudis Rootsist kirjanduskeskusesse Marie Underi ja Artur Adsoni kunstikogu. 2007. aastal andis Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele üle heatasemelise kunstikogu, kuhu aastail 1968–1975 oli eelkõige Eduard Rüga nõudliku valikuga kogutud meie pagulaskunstnike Abel Lee, Endel Kõksi, Karin Lutsu, Olev Mikiveri, Eduard Rüga, Hans Tsirki, Epp Ojamaa, Otto Paju, Anne-Reet Parise, Arno Vihalemma, Osvald Timmase ja teiste loomingut.
UTKK kunstikogu asub Nõmmel, majas, kus 1944. aastani elasid Under ja Adson ning seejärel Tuglased, kelle kodumiljöö ja loomekeskkond on majamuuseumi põhimõttel säilitatud. Kirjaniku koduses interjööris on püsiekspositsioonina väljas mitmeid kunstiteoseid, osa pieteeditundeliselt täpselt seal, kus Tuglase eluajalgi – Konrad Mägi „Arthur Valdese portree” kirjaniku töölaua kõrval, näituse tunnussümboliks valitud Aleksander Tassa „Amori tempel Versailles’s” kesksel kohal Tuglaste magamistoas jne.
Tänaseks 1159 teosega kollektsiooni kuuluvad mitmed Eesti kunstiloos märgilised tööd nagu Nikolai Triigi „Konrad Mäe portree” (1908), mis näituseks Alar Nurkse poolt täielikult restaureeriti, Ants Laikmaa „Marie Underi portree” (1904), Aleksander Tassa „Amori tempel Versailles’s” (1912) ning hea valik Konrad Mäe, Aleksander Tassa, Nikolai Triigi, Ants Laikmaa, Ado Vabbe, Märt Laarmani, Eduard Wiiralti, Gori, August Roosilehe, Anton Starkopfi, Jaan Vahtra, Andrus Johani, Aleksander Mülberi, Hando Mugasto, Arkadio Laigo, Vive Tolli, Evald Okase ja paljude teiste tuntud eesti kunstnike loomingust. Mõistagi on Underi ja eriti Tuglase kogus suur osa illustratsioonidel. Tähelepanuväärseima välisautorina on esindatud Oskar Kokoschka illustratsiooniga Underi „Kogutud luuletustele” (1958).
Meie kirjanike seas ainulaadse Tuglase rikkaliku kunstikogu kohta on Jüri Hain tabavalt öelnud: „Tuglas polnud koguja, kollektsionäär. Ta oli talletaja ja heaperemehelik hoidja”. Kunstikogu ja selle kujunemist vaadates joonistub hästi välja kultuurilooliselt huvitav sissevaade kirjanike ja kunstnike omavahelistesse suhetesse. Erinevaid teoseid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikollektsioonist on aastate jooksul kaasatud paljudele näitustele, kuid väljapanek „Muutliku vikerkaare all” on selle huvitava kogu esmakordne ülevaatlik esitlus.
Näitusega kaasneb kirjandusteadlaste Jaan Unduski, Mall Jõgi ja Õnne Kepi loengud, Underi ja Tuglase kirju loeb Kaie Mihkelson ja Eesti naisluuletajate tekstidele loodud laule esitab Lea Eermann. Kogu näituse vältel toimuvad Liisi Laueri koostatud haridusprogrammid lastele ja koolinoortele.
Kuraatorid: Kersti Koll, Eha Rand (Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Väljapaneku kujundas Andres Tolts, infotrükised Kätlin Tischler
Näituse töörühm: Eha Rand ja Ilona Roosenvald (UTKK), Ellu Maar, Helen Melesk, Heldur Pruuli, Renita Raudsepp, Uve Untera (EKM)