100 aastat kunstiharidust Tallinnas. EKA emeriitprofessorite looming
2014. aasta sügistalvel on võimalik heita pilk kunstihariduse käekäigule Tallinnas ühe sajandi lõikes. Käesolev näitus on osa ürituste ja näituste sarjast, millega Eesti Kunstiakadeemia tähistab oma juubelit.
100 aastat on pikk aeg, mis oli eriti 20. sajandil pikitud Eestis suurte ühiskondlike vapustuste ja sunnitud suunamuutustega. Ometi jõuti rahvusriigi toel 1930. aastate lõpul rakenduskunstide valdkonna õppetöös professionaalse kõrgtasemeni. Hiljem reformiti kunstikõrgkooli poliitilistel põhjustel veelgi ning koondati kujutavad kunstid Tartustki Tallinna. Okupatsioonide vaheldumise kiuste õnnestus õppekavad 1960.–1970. aastatel üsna kõrgele tasemele tõsta ning toonases Nõukogude Liidus oli Eesti Riiklik Kunstiinstituut oma mitmekülgsuses ainulaadne kogu regioonis. 1980. aastatel oli oluline arengusuund püüdlus avatuse poole ning rahvusvaheliste kogemuste integreerimine õppetöösse.
1990. aastate alguses oli Eesti Vabariigi kõrgkoolides suurte muutuste aeg ning tekkisid võimalused õppejõudude aastakümnetepikkust tööpanust tunnustada. Koostati ja kinnitati statuut, mille alusel valida emeriitprofessoreid. Esimestena said 1993. aastal emeriitprofessori väärika nimetuse Mari Adamson, Ella Külv, Paul Luhtein, Salme Raunam ja Voldemar Väli. Kokku on emeriitprofessori aunimetuse saanud üle kolmekümne õppejõu.
Käesolev väljapanek on eriline, sest tänaseni loominguliselt aktiivselt tegutsevad kakskümmend emeriitprofessorit esitlevad omal valikul killukesi elutööst, mis on loodud ajavahemikus 1960. aastatest kuni käesoleva – 2014. aastani. Eksponeeritud teosed väljendavad kunstniku kui loovisiku suveräänsust ning enamik neist peegeldab valdkonda, kuhu aastakümneid on panustatud. Professorite tegevusväli on erakordselt laiahaardeline: arhitektuur ja sisearhitektuur, disain läbi paljude tarbekunstialade, klassikaline kujutav kunst ning filosoofiline teooria ja kunstiajalugu.
On siiralt hea meel tõdeda, et Adamson-Eric ja Mari Adamson panustasid professoritena õppeasutuse arengusse pikki perioode. Nende innustava suunamise toel leidis oma kutsumuse nii mõnigi praegune emeriitprofessor. Avaldame selle näitusega lugupidamist kodumaise kunsti kõrghariduse legendidele ning püüame edendada ühiskonnas nii kunstivaldkonna spetsiifika mõistmist kui ka suurte annete tunnustamist.
Vivat academia!
Vivant professores!
Vivat membrum quodlibet,
vivant membra quaelibet,
semper sint in flore!
Näituse koordinaator ja saateteksti autor: Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Vello Asi
Graafiline kujundaja: Külli Kaats
Publiku- ja haridusprogrammide koordinaator: Liis Kibuspuu
Näituse meister: Uve Untera
Eesti Kunstiakadeemia ja Adamson-Ericu muuseumi ühisnäitus