Tagasi kalendrisse

Jumalate jälgedes. Jaapani kunstniku Torii Rei maalid

Jumalate jälgedes. Jaapani kunstniku Torii Rei maalid

Aeg: 06.11.15–28.02.16  11:00–18:00
Asukoht: Adamson-Ericu muuseum

On suur rõõm ja au esitleda silmapaistva Jaapani kunstniku Torii Rei loomingut. Torii Rei on sündinud 1952. aastal. Aastal 1974 lõpetas ta Musashino kunstiülikooli ja on sestsaadik tegutsenud vabakutselise nihonga kunstniku ja kirjanikuna, kes on enam kui 30 aasta vältel põhjalikult uurinud Jaapani legende ja traditsioonilist kultuuri. Eriti paelub kunstnikku ajastu, mil Jaapanisse ei olnud veel jõudnud budism, Hiina kirjamärgid ega konfutsianism. Ta on inspiratsiooni leidnud nii Jōmoni perioodi keraamika (14 000 aastat e.m.a) väänlevatest kujunditest kui ka Heiani perioodi (794–1185) klassikalise Jaapani maalikunsti (yamato-e) maalidest. Jaapani klassikalisi maalitehnikaid meisterlikult kasutava kunstniku hõrgu esteetikaga tööd keskenduvad Jaapani iidse omakultuuri, mütoloogia ja aastatuhandeid kestnud traditsioonide kajastamisele. Torii tööd on jaapanliku elutunnetuse ja vaimsuse tänapäevased peegeldused. Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud, et toetudes Jaapani varajasele kunstile ja jaapanlaste kultuuritraditsioonile, peab ta oluliseks otsida uusi loomingulisi võimalusi inimkesksuse ületamiseks ning inimese ja looduse ühtsuse väljendamiseks. Kunstnikku paeluv rikkalik mütoloogiline pärand ja eriti selle loodususundiline tagapõhi, milles väljendub sügav austus loodusjõudude vastu ning püüd leida kooskõla inimese ja kõiksuse vahel, annab põhjust otsida sarnasusi ka jaapanlaste ja eestlaste mõttemaailmas.

Näituse „Jumalate jälgedes” keskmes on maalid, mis on seotud Jaapani kõige olulisema shintō pühamu – Ise pühamu – enam kui tuhandeaastase traditsiooniga ehitada pühamu uuesti üles iga 20 aasta järel. Ise pühamu ehk Ise Jingū taasehitamise traditsioon sai alguse 7. sajandil. 2013. aastal lõppes Ise Jingū 62. taasehitamine. Tööd Ise pühamukomplekside Naikū ja Gekū taasehitamisel kestavad 8–10 aastat ning erinevatel etappidel on tööjõuna ja oskuslike meistritena protsessi kaasatud pea 100 000 inimest üle Jaapani. Lisaks usundiloolisele tähendusele väljendub selles traditsioonis sügav lugupidamine kultuuripärandisse ning soov hoida elus eelnevate põlvkondade meistrioskusi. See on suurepärane näide Jaapani kultuuripärandi säilitamise printsiibist, kus pole niivõrd oluline füüsilise originaali säilitamine ja konserveerimine, mille puhul tahes-tahtmata kaasuksid erinevate ajastute kihistused, vaid autentse vormi, idee, ehitusprintsiipide ja kõikvõimalike meistrioskuste ja tehnoloogiliste võtete ülimalt täpne edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele üle aastatuhandete. Pühamu taasehitamise kõiki etappe saadavad arvukad detailipeened rituaalid, mis sügavalt loodust austava shintō pühamukultuuri vaimse tähenduse põlvest põlve edasi kannavad ja säilitavad. Torii Rei on pühamu erinevaid rituaale kujutanud suure sisemise pühendumusega. Ise pühamu 2013. aastal lõppenud 62. taasehitamise auks telliti kunstnikult 30 maali, mida eksponeeritakse püsivalt Sengū muuseumis ja millest 14 tööd on meil suur au esitleda nüüd ka Eestis. Torii Rei äärmiselt kõrgelt austatud positsiooni shintō kunsti maailmas näitab seegi, et ta oli kaasatud Ise pühamu taasehitamise kõige olulisemas rituaalis – jumaluse ümberasustamise tseremoonia protsessioonis – koos keisri saadikute ja peapreestritega.

Torii Rei suuremõõtmelised teosed kaunistavad paljude teistegi Jaapani pühamute ja templite interjööre (Suwa Taisha Kamisha pühamu, Daienji tempel, Okuni pühamu, Mishima Taisha pühamu jt) ning avalike hoonete pidulikke saale. Tema tööd on eksponeeritud ka mitmetes shintō muuseumides.

Torii püüab oma töödes tabada seda sooja ja kõikehõlmavat osadustunnet, mis tekib, kui inimene ja loodus ning Maa ja universum moodustavad omavahel harmooniliselt toimiva terviku. Jaapanis on just pühamukultuur ja shintō sügavalt loodust austava ja elu jätkuvusele suunatud mõtteviisi edasikandjad. Ilu, mis peitub puhtuses ja meeleerksuses, õnnetundes, lihtsuses ja aupaklikkuses ning väljendub rituaalsetes palvetes, on spirituaalne lähtepunkt kogu Torii Rei loomingus.

Näituse kujundaja: Inga Heamägi
Näituse graafiline disain: Inga Heamägi (kataloog), Külli Kaats (näituse graafiline identiteet)

Projekti on toetanud: Eu-Japan Fest Japan Committee, Ise pühamu Sengū muuseum, Okuni pühamu, Shintō Pühamute Assotsiatsioon, Jaapani Suursaatkond Eestis, Eesti Kultuurkapital ja Toyota Baltic AS.

Lisainformatsioon näituse kuraatoritelt:
Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum): tel 5813 6012, 644 5838; kersti.koll@ekm.ee
Taimi Paves (Ars Orientalis): tel 5667 3448; arsorientalis@gmail.com

Torii Rei. Uji sild. Autori loal