Tanel Veenre. Pühaiha
Tanel Veenre isikunäitus „Pühaiha“ koondab ühtseks külluslikuks tervikuks ehted, skulpturaalsed ja installatiivsed teosed ning kunstniku isikliku objektikollektsiooni. Veenre laiapõhjaline looming hõlmab ehteid, skulptuure, rõivaid, performance’i-elemente, maske ja lavakunsti, mida ühendab püüd üleva, helge, sakraalse ja müstilise poole. Näituse keskmes on keha: selle kujutamine, kaunistamine, muutumine ja muundumine, aga ka keha kui vahend, mille kaudu kujundatakse minapilti ning millele projitseeritakse ühiskondlikke ootusi, hirme ja fantaasiaid.
Ehtekunst on Veenre jaoks üks keskseid meetodeid, mille kaudu uurida tähenduste kujunemist. Tema jaoks on kaasaegne ehe meedium, mida saab täita isiklike tähendustega ning mille kaudu luua uusi jõulisi kujundeid. Viimaste lähtekohad võivad olla nii kultuuris kui ka alateadvuses. Veenre erakordselt lai materjalivalik – väärismetallidest ja kividest puidu, silikooni, luu, sarve, tekstiili, vaikude ja leid- ning masstoodetud objektideni – nihutab ehte piire ning annab materjalile endale aktiivse rolli tähenduse loomisel.
Näituse keskmes on Veenre uus looming, mille kaudu avanevad ka tema varasemad kunstilised huvid, töömeetodid ja mõttemaailm. Ligi kolme aastakümne jooksul valminud teosed loovad tausta kunstniku tänaste otsingute mõtestamiseks. Üks tähtsamaid lähtekohti Veenre viimase aja loomingus on huvi rituaali ja pühakoja kujundi vastu. Samuti on ta süvenenud luusse kui materjali, mille kaudu uurida keha, reliikvia ja pühaduse suhteid ning materiaalse objekti võimet kanda endas tähendusi, mis ulatuvad kaugemale selle füüsilisest olemusest. Veenre kogub luid, purustab, imiteerib, graveerib, lihvib ja voolib neid. Intuitiivsest suhtest materjaliga kujuneb uurimus sellest, kas ja kuidas on võimalik liikuda argisest ainest rituaalse ja püha poole.
Need otsingud asetuvad Veenre loomingus laiemasse kultuurilisse ja metafüüsilisse tähendusruumi. Tema kujundikeeles on olulisel kohal kristlikud sümbolid ja ikonograafia, protestantlik pärand, mütoloogia ning alkeemiline mõte mateeria muutumisest. Ehte ja objekti kaudu otsib Veenre võimalusi, kuidas materiaalne maailm võib saada kandjaks millelegi, mis ei ole otseselt nähtav ega käega katsutav.
„Pühaiha“ lähtub soovist mõista ja kogeda tundmatut ning ülevat. Ka keeruliste ja inimlike teemade nagu keha, iha, haavatavuse, haiguse, usu ja võõristuse käsitlemisel on Veenre jaoks oluline säilitada uudishimu ja teatav helgus. Ta otsib ilu ja võlu ka kummastavas ja eemaletõukavas ning toob tõsiste teemade kõrvale mängulisuse ja visuaalse naudinguga seotud kogemuse. Uudishimu võimaldab vaadata tuttavaid nähtusi teise nurga alt ning küsida, miks peame üht ilusaks, väärtuslikuks või pühaks ja teist mitte.
Meeskond
Kuraator: Lilian Hiob-Küttis
Koordinaator: Karin Vicente