fbpx

Otsing

Sumi-e. Jaapani traditsiooniline tušimaal 22.03.2013 – 02.06.2013

Adamson-Ericu muuseum
Täispilet: Adamson-Ericu muuseum
9 €
  • Perepilet: Adamson-Ericu muuseum
    18 €
  • Sooduspilet: Adamson-Ericu muuseum
    6 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Katori Kinsui. Bambus. 2011. Autori omand
Katori Kinsui. Bambus. 2011. Autori omand
Näitus

Sumi-e. Jaapani traditsiooniline tušimaal

Näitus tutvustab tušimaali kui jaapani kunstikultuuri ühe vanima ja iseloomulikuma valdkonna nüansirikkuse erinevaid võimalusi.

Näitus on valminud Rahvusvahelise Sumi-e Assotsiatsiooni ja pr Katori Kinsui, ühingu Ars Orientalis ja Adamson-Ericu muuseumi koostöös. Näitusel esinevad mitmed assotsiatsiooni kuuluvad jaapani kunstnikud. Väljapanek tutvustab nii klassikaliste teemakäsitluste ja sümboolsete kujundite võluvaid arendusi kui ka kaasaegse maailma tõlgendusi. Näitusega jätkub Adamson-Ericu muuseumi pikaajaline Jaapani klassikalisi kunstivorme tutvustav projektide sari.

Tõuke 2013. aasta kevadel näituse „Sumi-e. Jaapani traditsiooniline tušimaal“ tegemiseks andis Andres Ehini mõte, millega ta 2011. aastal muuseumi poole pöördus, et põimida üheks tervikuks jaapani kunst ja luule üheaegselt nii näituse kui illustreeritud luuleraamatuna. Peagi jäid seda mõtet paraku ellu viima vaid sõbrad. Näitusega üheaegselt on 2013. aasta kevadel ilmumas haikuraamat „Kiilid tantsivad taevas“ Andres Ehini mälestuseks. Selles väljaandes on lisaks haikudele ka Rahvusvahelise Sumi-e Assotsiatsiooni presidendi Kinsui Katori tušimaalid ning muuseumis varem esinenud shodō meistrite Shida Hisako ja Suzuki Shunchō spetsiaalselt selleks raamatuks maalitud Ehini haikude jaapanikeelsed tõlked. Viimastes on tundlikult üheks visuaalseks tervikuks seotud tušimaali pildiline sõnum ja haiku tekst. Mõnda neist eksponeeritakse ka Adamson-Ericu muuseumis. Ilmub ka näituse kataloog.

Tušimaal (sumi-e) on sajandeid olnud jaapani kunstikultuuri üks iseloomulikumaid ja hõrgumaid valdkondi. 14. sajandi paiku koos zen-budismiga Hiinast sealse kultuuri mõju ühe komponendina Jaapanisse jõudnud iidne maalitehnika sobitus kiiresti jaapani esteetikaga ning kujunes jaapani kunsti üheks keskseks ilminguks. Sumi-e varasemad meistrid olid zen-mungad, kes harrastasid tušimaali eelkõige vaimse meditatsioonipraktikana. Zeni meistrid pühendusid aastaid sellele vaimselt väga intensiivset kontsentratsiooni nõudvale kunstile, saavutades nii ülima selguse ja lihtsuse, väljendamaks sõnadega väljendamatut. Ajapikku muutus sumi-e ilmalikumaks ja dekoratiivsemaks. 20. sajandil on sumi-e mitmed põhimõtted olnud ka Lääne modernistliku kunsti inspiratsiooniallikaks.

Jaapani kultuurile on omane iidsete kunstitraditsioonide ja oskuste kui rahvuslike aarete sihipärane elushoidmine, arendamine ning meistritelt õpilastele edasi andmine. Ida-Aasia iidse kunstikeele – tušimaali edendamiseks ja laiemaks tutvustamiseks loodi pr Katori Kinsui eestvedamisel 1999. aastal Tōkyōs Rahvusvaheline Sumi-e Assotsiatsioon, kus on liikmeid Jaapanist, Hiinast, Taiwanist, Singapurist, Malaisiast, Koreast ja teistest Aasia riikidest, aga ka Aafrikast, Austraaliast, Ameerikast ja Euroopast. Assotsiatsiooni filiaalide ja liikmete rahvusvaheline võrgustik on pidevalt laienev. Ühingu juures tegutseb tušimaalikool, korraldatakse näitusi, workshop’e ja kursusi nii Jaapanis kui kogu maailmas.

Kahe kuu vältel kaasneb näitusega tihe kultuuriprogramm. Lisaks tušimaali workshop’idele on võimalik Ingrid Alliku juhendamisel teha iidset rakukeraamikat, saada osa Alari Alliku suurepärasest loengust, nautida shakuhachi-mängija Roland Suitsu võrratut kontserti, heita pilk koos kirjakunstnik Mati Kiirendiga Jaapani ajaloo mütoloogilistesse avarustesse ja õppida Ohara koolkonna kõrgetasemelise ikebanaõpetaja Sha-ron Koori käe all.

Näituse kuraatorid:
Katori Kinsui (Rahvusvaheline Sumi-e Assotsiatsioon)
Taimi Paves (Ars Orientalis)
Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum)
Väljapaneku kujundaja: Andres Tolts
Graafiline kujundaja: Külli Kaats
Näituse meistrid: Uve Untera ja Aleksander Josing

Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital