Naiskunstnikud Ahvenamaa Önningeby kunstnike koloonias
Näitus eksponeerib 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi alguses Ahvenamaal Önningeby kunstnike koloonias töötanud naiskunstnike loomingut.
Önningeby kunstnike koloonia esindas Soomes ainsana 19. sajandi lõpukümnendeil Euroopa kunstielu tüüpilist nähtust: kunstnikest sõpruskonnad suundusid impressionistlikust vabaõhumaalist innustatuna puutumata loodusega paikadesse loomeimpulsse otsima. Ahvenamaale Önningebysse kogunes loominguline seltskond 1886. aastast alates tuntud maastikumaalija, karismaatilise kunstiõpetaja ja 1904. aastast ka Turu Kunstimuuseumi direktorina töötanud Victor Westerholmi algatusel. Önningebysse tuli kunstnikke nii Soomest kui Rootsist ning tähelepanuväärselt suur oli seal töötanud naiskunstnike osakaal.
Väljapanekul näeb Hanna Rönnbergi, Elin Danielsoni, Anna Wengbergi, Ida Gisiko, Eva Topeliuse, Dora Wahlroosi, Ellen Favorini, Amélie Lundahli, Elin Alfhild Nordlundi, Nina Ahlstedti, Helmi Sjöstrandi ja Hanna Svanström-Lodeniuse töid.
Önningeby kunstnike koloonia tuntus ahvatles 1906. aastal Ahvenamaale minema ka Noor-Eesti kunstnikke Konrad Mäge, Nikolai Triiki ja Aleksander Tassat, kes veetis seal veel teisegi suve 1913. aastal koos kirjanik Friedebert Tuglase ja skulptor Anton Starkopfiga. Kunstnike Ahvenamaa muljetest innustunult sõitis Tuglas sinna 1907. aastal ja kiindus niivõrd, et veetis seal ka 1909., 1910., ja 1913. aasta suve. Enda ja eesti kunstnike Ahvenamaa perioodi on Tuglas hiljem oma teostes lausa eesti kultuuriloo legendiks kirjutanud.
Selle näitusega jätkub Adamson-Ericu muuseumi ja Ahvenamaa Önningeby muuseumi koostöö, mis sai alguse 2006. aastal projektiga „Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906–1913”. Siis korraldati näitus Tallinnas ja Ahvenamaal, toimus rahvusvaheline konverents ning ilmus kataloog. Noorte eestlaste sajanditaguse Ahvenamaal viibimise jäädvustamiseks püstitati Önningeby muuseumi kõrvale Jüri Ojaveri loodud viiest sümboolsest pingist koosnev mälestusmärk.
Näitusega tutvustatakse nüüd omakorda Tallinnas eesti kunstnikke toona Ahvenamaale meelitanud Önningeby kunstnike kolooniat. Adamson-Ericu muuseumi üks pikaajalisi töösuundi on olnud näituste ja seminaride sari „Eesti esimesi naiskunstnikke”, kus on vaadeldud naisloojate positsiooni omas ajas ja ühiskonnas. Sellega haakuvalt tutvustatakse nüüd ka Önningeby kolooniat just seal töötanud naiskunstnike kaudu.
Näitus on koostatud põhiliselt Önningeby muuseumi kogu teostest. Et vahepeal unustusse vajunud, kuid omal ajal üht Skandinaavia olulisemat kunstnike kolooniat taas Ahvenamaa kultuurimällu ja -ellu tuua, rajas Önningeby kodulooselts 1992. aastal Önningeby muuseumi. Peaaegu kaks aastakümmet kestnud uurimis- ja kollektsioneerimistöö tulemusena ning üle maailma toimuvatel oksjonitel silma peal hoides on loodud hea ning kultuurilooliselt äärmiselt oluline kollektsioon ja arhiiv.
Näituse kuraatorid: Kjell Ekström (Önningeby muuseum), Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum)
Näituse kujundaja Kjell Ekström
Näituse trükiste kujundaja Tiit Jürna
Haridus- ja publikuprogrammid: Liisi Selg
Näituse töörühm: Tuuli Aule, Aleksander Josing, Renita Raudsepp, Katri Ristal ja Uve Untera
Täname: Önningeby muuseum