Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias 15.06.2018 – 28.10.2018

Näitus jätkab nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka selle filiaali Adamson-Ericu muuseumi üht pikaajalist töösuunda: väliseesti kunsti uurimist ning meie diasporaa kunstnike esitlemist ja Eesti kultuuriruumi toomist.

Kui varem on uurimisfookuses olnud põhiliselt Rootsis, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas tegutsenud väliseesti kunstnikud, siis Gunnar Neeme (1918–2005) elu ja loomingu kaudu avaneb laiemalt ka eesti diasporaa kultuurilugu Austraalias. Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi koostöö kunstniku loomepärandi ja arhiivi kaardistamiseks algas 2011. aastal. Gunnar Neeme mahukas kunstikogu ja arhiiv jõudis Rahvuskaaslaste programmi toel ning kunstniku laste suurejoonelise kingitusena Eestisse 2017. aastal.

Gunnar Neeme on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eestist kaugel Austraalias pea 60 aastat tegutsenud silmapaistva loomekarjääriga Gunnar Neeme nimi ja looming on senimaani jäänud Eesti laiemale kunstiavalikkusele siiski üsna tundmatuks.

Gunnar Neeme, sünnipärase nimega Johannes Näkk, sündis 19. mail 1918. aastal Tartus. Kunstiõpinguid alustas ta Kunstikoolis Pallas, kus õppis vaheaegadega aastail 1937–1943 Kaarel Liimandi, Aleksander (Bergman) Vardi, Johannes Võerahansu, Villem Ormissoni ja Anton Starkopfi käe all. 1944. aasta sügisel – suure põgenemise ajal – pages ka Gunnar Neeme koos abikaasa Hiljaga teistkordse Nõukogude okupatsiooni ja repressioonide hirmus Eestist. Läbi Saksamaa pagulaslaagrite jõuti 1949. aastal Austraaliasse ning rajati oma kodu Melbourne’is. Põgenemisel võttis noor kunstnik endale uueks nimeks Gunnar Neeme. Eesti kunstiajaloos jäi aastakümneteks hästi hoitud saladuseks see, et Austraalias edukalt töötanud kunstnik Gunnar Neeme oli kunagine lootustandev Pallase õpilane Johannes Näkk.

Kunstiõpinguid jätkas Gunnar Neeme ka Saksamaal eraateljeedes, õppides teda toona väga köitnud monumentaalmaali ja freskotehnikat. Samal ajal esines ta aktiivselt kunstinäitustel Saksamaal, Hollandis, Taanis ja Šveitsis. Austraalias täiendas ta end aastatel 1954–1956 Melbourne’i Kuninglikus Tehnikakolledžis rakendusgraafika ja raamatukujunduse alal. Seejärel töötas ta mitu aastakümmet eduka graafilise disaineri ja raamatukujundajana ning teda pärjati selles vallas ka mitmete autasudega.Samal ajal töötas Gunnar Neeme pidevalt ja väga tõsiselt võetavalt kujutava kunstnikuna, haakudes imetlusväärse kiirusega Austraalia kunstiellu.

„Laia andevälja ja fenomenaalse tööjõuga Gunnar Neeme väga mahukasse loomepärandisse kuuluvad maalikunst, graafika, monumentaalsed joonistuste sarjad, kollaaž, akvarell, nõtke joonega raamatuillustratsioonid, skulptuur, monumentaalmaal, lavakujundus, aga ka poeesia ja näitekirjandus,“ tutvustab kuraator Kersti Koll. „Tema visuaalkunsti iseloomustab suur žanriline mitmekülgsus: Austraalia kunstipildis äärmiselt tugeva traditsiooniga maastikumaal, figuraal- ja abstraktne kompositsioon, vaikelu. Neeme loomingus on sugestiivse meeleoluga realismilähedust, tundlikku kolorismi, jõulist abstraktset sisekaemust ning väga minimalistlikul jooneilul ja kõnekal tühjusel põhinevaid lahendusi. Tema kunsti on vorminud Eesti mälestused ja Pallase kunstikoolist saadud hea aluspõhi, Euroopa kunstikogemus ning Austraalia maastik, mütoloogia, valgus ja värvid,“ räägib Koll.

Monumentaalse peatükina tõuseb Gunnar Neeme loomingus esile „Kalevipoja“ temaatika, kus kunstniku enda sõnul on teda eelkõige köitnud eepose mütoloogiline sügav vägi. Aastakümnete jooksul valmisid tal võimsad joonistuste sarjad, Eesti kunstiloos ühed mahukaimad „Kalevipoja“ tõlgendused.

Kunstiloomingu kõrval teostas Gunnar Neeme end ka kirjanikuna. Ta on kirjutanud näidendid „Sõnajala õis“, „Mosaiigid“ ja „Mustade ristide maa“ ning avaldanud kaks eestikeelset ja kolm ingliskeelset luulekogumikku: „Kollane vihm“ ja „Mist of Time“ (1976), „Maalit uiman“  ja „The Notes“ (1981) ning „The Waves“ (1988).

Energiliselt ja missioonitundeliselt panustas Gunnar Neeme ka eesti pagulasühiskonna tegevusse. Austraalias oli ta üks aktiivsemaid eesti kunstielu vedureid nii oma aktiivse loometöö ja kõrge professionaalsusega kui ka näituste korraldaja, kunstist kirjutaja ja loengute pidajana. Uskumatu energiaga jõudis ta osaleda mitmete väliseesti organisatsioonide töös ning luua monumentaalsed seinapannood pea kõigile Eesti Majadele Austraalias.

Näitusega koos ilmub rikkalikult illustreeritud raamat Gunnar Neemest. Artiklite autorid on Kersti Koll ja Marin Laak.

Näituse kuraator: Kersti Koll
Näituse ja kataloogi kujundaja: Tiit Jürna

Projekti koostööpartner: Eesti Kirjandusmuuseum
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahvuskaaslaste programm