Kavandist kostüümini. Rahvusooper Estonia 100
Näitusega „Kavandist kostüümini. Rahvusooper ESTONIA 100“ algab rahvusooper Estonia sajandat juubelit tähistav ürituste sari.
“Läbi aegade on Estonias teatri kostüümikunstnike kavandeid materjali viinud meie õmblejate ja rätsepate meisterlikud käed. Oma lõpliku sära omandab iga kostüüm aga rambivalgusesse astuva laulja või tantsija kaudu,
kelle loomingu tähetunni nimel seda ühist tööd teatris tehaksegi.”
Arne Mikk
Rahvusooper Estonia lavastaja
Näitus tutvustab Eesti professionaalse kostüümikujunduse sündi ja arengut läbi Estonia teatris töötanud kunstnike loomingu (Olga Oboljaninova-Krümmer, Natalie Mei, Eldor Renter, Mari-Liis Küla, Meeri Säre jpt). Kogu II maailmasõja eelne Estonia kostüümivara hävis koos teatrihoonega 1944. aasta märtsipommitamises, küll aga on sellest ajast säilinud hulgaliselt kavandeid. Näitus on koostatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Rahvusooper Estonia, Eesti Kunstimuuseumi ning erakogudesse kuuluvatest materjalidest. Köitva ja suuremahulise kavandite ekspositsiooni juures on aktsendiks kümmekond ehedat kostüümi rahvusooper Estonia kogust.
Väljapanek sisaldab läbilõiget pea sajandipikkusest unikaalsete kostüümide kavandamise ajaloost ning see on koostatud ja kujundatud oma valdkonna suurepärase tundja, teatrikunstnik Kustav-Agu Püümani poolt. Saatetekstis kirjutab koostaja: “Eesti professionaalne kostüümikujundus sai alguse Estonia teatris. Esimese kostüümikunstnikuna töötas seal Olga Oboljaninova-Krümmer, kes Peterburist tulnuna tõi kaasa “Mir Iskusstva“ esteetika ja kostüümimaali oskused. Pärast tema lahkumist Pariisi jätkas kostüümikunstniku tööd Natalie Mei, kes juhtis kostüümide loomist Estonias alates 1929. aastast kuni pensionile jäämiseni 1964. aastal. Ta tõstis kostüümiloomingu silmapaistvalt kõrgele tasemele nii materjali valiku, värvigamma kui ka kostüümi teostuse poolelt, aga vast kõige olulisem – ta pani aluse professionaalsele kavandikultuurile, mida võib häbenemata kõrvutada Léon Baksti ja Alexandre Benois kostüümikavanditega. Natalie Mei energiline tegevus oli eeskujuks ja innustuseks järeltulijatele.“
Pärast II maailmasõda asus Natalie Mei juhtima Eesti Riiklikus Tarbekunstiinstituudis tekstiili- ja moekateedrit, kus oli soovijatel võimalik keskenduda lavakostüümide loomisele, sealt tulid teatrisse Leida Klaus ja Melanie Kaarma. Lisaks õpetas ta teatri-dekoratsiooni maali osakonnas kostüümisaladusi tulevastele teatrikunstnikele – Eldor Renter, Mari – Liis Küla, Meeri Säre. Georg Sander ja paljud teised jätkavad Natalie Mei õpetuse edasiandmist noortele oma loomingu kaudu. Nii toimub Natalie Mei väärtuste ja teadmiste edasiandmine põlvest põlve, mis loob eesti kostüümi koolkonna.
Oma loominguga on lisaks eelpool nimetatutele näitusel esindatud veel näiteks Peet Aren, Maria Krull, Uno Kärbis, Karin Siim-Juse, Silvia Leitu, Aarne Mõtus, Silvia Vasmuth, Lembit Roosa, Jane Kaas, Reili Evart, Tõnu Virve, Jaak Vaus ja Riina Babitseva-Vanhanen.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kunstikogusse kuulub rikkalik ja unikaalne kostüümi- ja lavakavandite kogu. Vanimad kavandid pärinevad 20. sajandi alguskümnenditest. Vanim Estonia lavakavand on Roman Nymani kujundus Shakespeare „Hamletile“ 1913. aastal ning vanimad kostüümikavandid pärinevad Olga Oboljaninova-Krümmerilt Meyerbeeri lavastusest „Hugenotid“ 1924. aastast. 2005. aasta seisuga on kunstihoidlas arvel ligi 24 000 kostüümi- ja dekoratsioonikavandit ligi 150 kujundajalt – teatrikunstnikud, kunstnikud, näitlejad jt. Nendest ligi 30 eesti teatrikunstnikku on kujundanud Estonia lavastusi. Näitusel on väljas vaid väike osa muuseumi kavanditekogu suurest pärandist, kuid see valik annab põhjaliku ülevaate Estonia kostüümikunstnikest.
Kolme kuu jooksul, alates 20. septembrist igal kolmapäeval algusega kell 16.30 toimub Adamson-Ericu muuseumis vestlusõhtute sari. Esinema ja oma erialaga seotud lavatööst on kõnelema palutud nii lavakujundajad, rekvisiitorid, juurdelõikajad, kui ka balleti, opereti ja ooperi artistid. Külla on oodatud Anu Kaal, Ülle Kogermann, Kaie Kõrb, Teo Maiste, Arne Mikk, Jaan Mikkel, Anne Piirsalu, Kustav-Agu Püüman, Eldor Renter, Krista Saar jne.
Rahvusooperi Estonia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Adamson-Ericu muuseumi koostöös sündinud projekti “Kavandist kostüümini” on toetanud Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Koostaja ja kujundaja Kustav-Agu Püüman
Koordinaator Adamson-Ericu muuseumi poolt: Ülle Kruus
Koordinaator Eesti Teatri – ja Muusikamuuseumi poolt: Seidi Raid
Haridusprogrammi “Kavandist kostüümini” autor: Liisi Lauer
Näituse töörühm: Tiiu Luik, Uve Untera, Aleksander Josing, Priit Kõiv, Külli Kaats
Täname: Eesti Rahvuskultuuri Fond, Rahvusooper Estonia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
