Karin Luts (1904–1993). Sarjast „Eesti esimesi naiskunstnikke“
Näitus tutvustab maalikunstniku ja graafiku Karin Lutsu (1904–1993) omanäolist loomingut ning kuulub sarja „Eesti esimesi naiskunstnikke”.
Adamson-Ericu muuseumi näitusteprogrammis on mitmendat aastat kindel koht sarjal „Eesti esimesi naiskunstnikke”. Selle eesmärk on publiku ette tuua meie esimese põlvkonna naiskunstnikud, kes alustasid oma loometeed 20. sajandi alguskümnendeil, ning käsitleda näitustega kaasnevatel seminaridel naiskunstnikuks olemise probleeme. Sarja raames on seni vaadeldud Lydia ja Natalie Mei, Salome Trei, Agathe Veeberi ja mitmete teiste naiskunstnike loomingut. Käesoleval näitusel tutvustame kammerlikku ja kontsentreeritud valikut ühe eesti kunstiloo omanäolisema ja säravama looja Karin Lutsu (1904–1993) teostest.
Aastail 1922–1928 õppis Karin Luts Tartu Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas”, esmalt Konrad Mäe, seejärel Ado Vabbe ateljees. Pärast lõpetamist täiendas ta end Pariisis ja hiljem Itaalias. Juba õpingute ajal suutis kunstnik oma fantaasiaküllaselt isikupärase pildikeelega tähelepanu pälvida. Andeka, iseseisva ja läbilöögivõimelise ning samas naiskunstniku positsiooni manifesteeriva autorina saavutas ta 1930. aastatel tähelepanuväärse koha Eesti kunstielus. Mitmed tema tollased maalid on läbi aegade kuulunud meie kunsti kullafondi. Figuraalsed kompositsioonid, portreed ja natüürmordid paeluvad oma lummava värvikasutuse, pisut naivistliku motiivivaliku ning vahel grotesksegi vaatenurgaga.
1944. aastal siirdus Karin Luts sõjapõgenikuna Rootsi. On imekspandav, millise väsimatu energiaga ta end taas üles töötades pühendus uute kunstiliste väljendusvõimaluste otsinguile. 1950. aastate keskel leidis ta maali kõrval uue väljakutse graafikas, millega pälvis taas suurema tähelepanu ning rahvusvahelise tunnustuse. Ajaga sammu pidades jõudis Karin Luts, kelle loomekeskmes oli seni olnud inimene ja jutustav motiiv, 1950.–1960. aastatel ka abstraktse kunstini.
Omaette võluvaks peatükiks on kunstniku mina-pilti vaagivad tööd. Autoportreeliselt on läbi mängitud erinevad rollid feministlikust ja poisilikust hoiakust rafineeritud daamilikkuseni, õrnast naiselikkusest iroonilise ja groteskse enesenägemuseni. Metafoorselt vaatleb Karin Luts ka oma positsiooni kunstnikuna.
Karin Luts on meie kunstiloos esimene naiskunstnik, kes osales kunstielus aktiivselt kunstist kirjutades. Oma artiklites vaatles ta kultuuri- ja kunstiküsimusi ning reageeris tundlikult uuenduslikele kunstiliikumistele. Arvukates päevikutes ja kirjades, mis nüüdseks on jõudnud hoiule Tartu Kirjandusmuuseumi, analüüsis ta läbi väga isikliku kogemuse ajastu muutusi, naise ja naiskunstniku positsiooni ning eksiili temaatikat.
Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja erakogude töid.
Karin Lutsu päevikute ja kirjavahetuse põhjal on valminud spetsiaalselt selle näituse jaoks Tiia Kriisa monoetendus „Mälestused. Unenäod. Mõtted”. Kaastegev on kunstnik Alice Kask, lavastuse kunstnik on Aime Unt. Esietendus toimub 11. mail, laiemale publikule toimuvad etendused 15. mail kell 15.00, 19. mail kell 16.00 ning muuseumide ööl 4. juunil kell 21.00.
Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
Näitusega kaasneb seminar „Naiskunstnik ja tema aeg” 23. mail algusega kell 13.30. Esinevad kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, kunstiteadlased Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu ja Reet Varblane ning tuntud kultuuritegelane Sven Alur Reinans.
Kogu näituse jooksul saavad õpilased osaleda muuseumitunnis „Südamega kunstist”, mida juhendab Kai Tuvik.
Näituse kuraator: Kersti Koll
Kujundaja: Andres Tolts
EKM töörühm: Tiiu Luik, Uve Untera, Aleksander Joosing, Külli Kaats, Anu Allas
Täname: Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
