Iluraam – raami ilu
Näitusel „Iluraam – raami ilu” on väljas 19. ja 20. sajandi eesti kunsti teoseid täiendavad ning kaitsvad iluraamid.
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.
Eesti Kunstimuuseumi erakordselt suure kollektsiooni (üle 58 000 museaali) hulgas on töid, mille originaalne raam kannab harukordset informatsiooni kunstiteose algsest vormistusest ning oma ajastu maitsest ja hinnangutest. Sobilik ja õige raam võib anda teose esteetilisele terviklikkusele lisaväärtust ning samas hoiab ja kaitseb taiest mehaaniliste kahjustuste eest. Näitusesaalides on stiilseid biidermeierajastu vormistuses taieseid vastakuti lopsakate neobarokk ja neorokokoo raamistuses meistriteostega. Ajastupärases raamistuses loomingut on Adamson-Ericult, Paul Burmanilt, Oskar Hoffmannilt, Johann Kölerilt, Ants Laikmaalt, Oskar Kalliselt, Evald Okaselt, Alo Hoidrelt, Olev Subbilt, Jaak Arrolt ja paljudelt teisteltki.
EKMi restauraator-konservaatorid Sirje Säär ja Alar Nurkse on koondanud vitriinidesse ning seintele huvitavat teavet Eesti kultuuriloos oluliste meistrite, töökodade ja teoste vormistamise traditsioonide kohta.
Näituse vältel toimuvad haridusprogrammid, töötoad ja ringkäigud koos kuraatoritega, kus räägitakse, milline on raamide osa tervikus ning kuidas suhtuda teoste korrastamisel pieteeditundeliselt vanadesse raamidesse. Tallinna Vanalinna Päevade ajal juunikuu algul dešifreeritakse koos spetsialistidega iluraamide detaile, mis peegeldavad erinevate kultuuride kokkupuudet.
Väljapaneku koostajad: Sirje Säär, Ülle Kruus ja Alar Nurkse
Kujundus: Inga Heamägi
