Ernst Jõesaar (1905–1985)
Näitus esitleb paremikku Ernst Jõesaare (1905–1985) loomingust nii pagulasperioodist Rootsis kui ka sellele eelnenud ajast.
Retrospektiivne isikunäitus hõlmab kujur Ernst Jõesaare (1905–1985) teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. 1979. aastal jõudis Eesti Kunstimuuseumisse 108 skulptuuri, kümneid temperamaale, joonistusi ja visandeid ning peale kunstniku surma 1985. aastal lisandus veel isikuloolisi materjale. Varem on Jõesaare personaalnäitusi Eestis toimunud 1980. aastal Tallinnas Kadrioru lossis ja mälestusnäitusena pärast kunstniku surma aastal 1988 Tartu Kunstimuuseumis.
Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud eesti kultuuritegelaste portreid, ekspressiivse stiliseeringuga reljeefe ja väga tundliku faktuuriga ning peene koloriidiga maale. Ernst Jõesaare hilisemas loomingus peegeldab modernistlik kunstikäsitlus huvitavalt ja isikupäraselt nii inimlikku kurbust, igatsust ja armastust kui ka iidseid legende, müüte ning muusikat.
Ernst Jõesaar sündis Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Pärast kunstiõpinguid kunstikoolis „Pallas“ oli Ernst Jõesaar aastatel 1934–1936 Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 1940–1941 Konrad Mägi nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõppejõud.
1944. aastal koos abikaasaga Rootsi põgenedes kaotas Jõesaar nii skulptori töökeskkonna, tellijad kui ka toetava kodumaise eluolu ja vaimselt rikka sõpruskonna. Vaid vähesed eksiili rännanud eesti skulptoritest suutsid võõrsil end erialaselt teostada, ent Jõesaar jätkas kujurina raskete olude kiuste ning suutis rajada võõrsil arvestatava kunstnikukarjääri. Paguluses võttis Ernst Jõesaar osa kõigist suurematest Eesti ja Balti kunsti näitustest ning toimusid ka tema isikunäitused (näiteks aastatel 1973, 1975 ja 1978 Stockholmi Eesti Majas). Mitmed Jõesaare teosed on eksponeeritud ka käesoleval sügis-talvel Kumu kunstimuuseumi näitusel „Eesti kunst paguluses”.
Adamson-Ericu muuseumi näitusetegevuse üks prioriteete on olnud 20. sajandi esimese poole modernistliku kunsti esitlemine teemade ja isikute kaudu. Kui meenutada vaid viimast kümnendit, siis on eredaid elamusi ning isikupäraselt mõtestatud kunstisõnumit pakutud mitmete Adamson-Ericu põlvkonnakaaslaste loomingu vahendusel. Olgu siinkohal meenutatud vaid Ann Audova, Ellinor Aiki, Eduard Rüga ja Eduard Wiiralti retrospektiivseid esitlusi. Selles loojaisiksuste säravas reas on Ernst Jõesaar vaieldamatult oodatud autor.
Näituse raames toimuvad haridusprogrammid lastele ja noortele. 6.–7. jaanuaril toimub koolivaheaja kunstilaager „Muusika kunstis”. Igal nädalavahetusel on muuseumikülastajatele avatud skulptuurikelder iseseisvaks loovtegevuseks.
Kuraatorid Juta Kivimäe ja Ülle Kruus
Kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova
Haridusprogrammide koostaja Liisi Selg
