Ellinor Aiki. Sarjast „Eesti esimesi naiskunstnikke”
Näitus keskendub Ellinor Aiki (1893–1969) loomingulistele otsingutele maalikunsti väljendusvahendites ning tema eriti põnevale ja isikupärasele värvikasutusele.
20. sajandi esimesel poolel kunstiellu astunud eesti naiskunstnike loomingut on Adamson-Ericu muuseumis käsitletud süsteemsemalt alates 1990. aastatest. Varasematel näitustel on esitletud mitmeid autoreid: Lydia ja Natalie Mei, Agathe Veeber, Salome Trei, Aino Bach, Karin Luts, Ann Audova. Laiem väljapanek kajastas esimeste naisskulptorite töid. Legendaarse Tartu naiskunstniku Ellinor Aiki värvikat ja isikupärast loomingut tutvustatakse nii ulatusliku isikunäitusega Tallinnas esmakordselt.
Tagasivaatelise väljapaneku põhifookuses on kunstniku maalilooming tema viimasest loomeperioodist aastatel 1958–1969, mis avab erakordse ja omanäolise värvikasutuse ning isikupärase autoritehnika kaudu Aiki ande tõelise suuruse. Lisaks on näitusel väljas väike valik kunstikoolis „Pallas” õppimise ajal valminud ja iseloomuliku laia pintslijoonega teostatud ühevärvilisi monotüüpiaid ning perioodil 1936–1947 valminud õlimaale. Ellinor Aiki õpingute ajast on säilinud ka hulgaliselt söejoonistusi, kuid näitusepinna piiratuse tõttu neid eksponeeritud ei ole.
Küpse ja kogenud kunstniku viimane kümnend toob tema teostesse paraja annuse humoorikust ja naivistlikule kunstile iseloomulikku mentaliteeti. Elu reaalsuse mõningane eiramine ja kunstiloomesse kätketud üldinimlik sõnum tekitas toonases kunstielus uusi kvaliteete ning on taganud Aiki isikupärase pärandi väärtustamise tänapäevalgi. Tema kohati mitmekihilise värviga ja paksu erilise faktuuriga maalitud maastikud, Tartu vaated, lähikondsete portreed ning fantaasiaga pikitud kompositsioonid jäävad hilisemate põlvkondade jaoks illustreerima sõltumatu väljenduslaadi võimalikkust Nõukogude Eesti kunstielus 1960. aastatel.
Ellinor Aiki Eesti maastike omanäolised tõlgendused on värvikasutuselt julged ning motiividelt armsad ja võluvad. Aastaaegade meeleolude edasiandmiseks tehtud jõulised värvivalikud annavad vaatajatele mõtteainet aastakümneid hiljemgi. Kunstnik ei karda ka selliste värvide nagu roosa, oranž ja roheline kõrvutamist oma töödes. Tulemus on ootamatult põnev, hõrk ja visuaalselt nauditav. Figuurigruppidele ja portreedele on iseloomulik elujaatav rõõmus hoiak ning on tunda kunstnikupoolset inimlikku soojust jäädvustatute suhtes.
Näitusega kaasnevad mitmed haridusprogrammid koolilastele ning üritused, mis aitavad mõista Ellinor Aiki värvirõõmsat ja eripärast loomingut. Uudse võimalusena on nädalavahetustel muuseumi keldrikorrusel huvilistele avatud kunstituba.
Näituse raames korraldab Adamson-Ericu muuseum 25. mail seminari „Naiskunstnik ja tema aeg”, kus kunstiteadlased Tallinnast ja Tartust avavad oma ettekannetes 1920.–1960. aastate kultuurielu olulisi aspekte ning uurivad naisloojate panust ja võimalusi eneseteostuseks eri kümnenditel.
Näituse koostaja: Ülle Kruus
Kujundaja: Inga Heamägi
Haridusprogrammide ja publikuürituste koordinaator: Liisi Lauer
Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimuuseum
