70 aastat Pariisi maailmanäitusest aastal 1937
Näitus „70 aastat Pariisi maailmanäitusest aastal 1937“ avab Eesti kunstnike toonase edu fenomeni läbi aegumatu väärtusega teoste ja kultuurilooliste materjalide.
Tänavu möödub 70 aastat 1937. aasta Pariisi maailmanäitusest, mis kujunes väga edukaks nii Adamson-Ericule kui ka paljudele teistele Balti paviljonis esinenud eesti kunstnikele. Väljapanek „70 aastat Pariisi maailmanäitusest aastal 1937“ tutvustab Eesti kunstnikkonna Teise maailmasõja eelset menukat esinemist Pariisis rahvusvahelisel suurüritusel, mille teemaks oli „Kunst ja tehnika moodsas elus” („Arts et Technique dans la Vie Moderne”).
Käesoleva näitusega püütakse avada laiemalt Pariisi maailmanäituse fenomeni eesti kunstiloos, esitledes seal esinenud kunstnikke, toona eksponeeritud kunstiteoseid ning dokumentaalmaterjale arhiividest. Kunstnikest on esindatud Adamson-Eric, Mari Adamson, Jaan Koort, Karin Luts, Maks Roosmaa, Eduard Taska, Oskar Raunam, Valli Eller, Voldemar Mellik, Ferdi Sannamees, Richard Wunderlich ja mitmed teised.
Tookordsele esindusnäitusele eelnenud kahe aasta jooksul korraldati siin mitmeid üleriigilisi konkursse ja sellest kujunes suurim välisesinemine Eesti tutvustamiseks nii ulatuslikkuse kui ka kulutuste poolest. Riiklikult otsustati esineda ühiselt Balti paviljonis koos Läti ja Leeduga. Balti riikide ühispaviljoni peaarhitektiks valiti Eestist Aleksander Nürnberg ning 17. juunil 1937 aastal avati Pariisis külastajatele hoone suure pidulikkusega ja kõikide osapoolte ametlike delegatsioonide osavõtul.
Eestit esindas maailmanäitusel valdavalt Rakenduskunsti Ühingu (RaKü) liikmete looming, fotokunst ja raamatud ning lisaks oli kaasatud kodumaist käsitööd. Väiksem osatähtsus oli tööstusel, mida esitleti eestkätt põlevkivitootmise kaudu. Eestit tutvustati ka atraktiivse turismimaana.
Pariisis maailmanäitusel osalenutele välja antud tunnustusdiplomid olid jagatud viide kategooriasse ning on rõõmustav, et Eesti ekspositsioonis osalejatele jagus neist kõiki. Kahe audiplomi saaja Adamson-Eric oli seotud ka ekspositsiooni kujundustöödega ja tutvustas hiljem ajakirjanduse veergudel kõige põhjalikumalt toda suurüritust kodumaal. Seetõttu käsitleb Adamson-Ericu muuseum 1937. aasta Pariisi maailmanäituse fenomeni Eesti kunstis tagasivaatelise kultuuriloolise väljapanekuga.
Näituse kuraatorid: Ülle Kruus ja Kersti Koll
Näituse kujundaja: Andres Tolts
Haridusprogrammid: Liisi Lauer
Näituse töörühm: Külli Kaats, Uve Untera, Heldur Pruuli, Villu Plink, Aleksander Josing
Täname: Raul Roman Tavast, perekond Raunam, Lilian Semper, Maie-Ann Raun, Eve Koha; Eesti Pank, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Sihtasutus Virumaa Muuseumid