Eesti Kunstimuuseumi kuraatorid tutvustavad teoseid, mis muutsid arusaama kunstist ja ajaloost

Eesti Kunstimuuseumi 105. sünnipäeva puhul võtavad Eesti Kunstimuuseumi filiaalide juhid ja kunstiteadlastest kuraatorid erituuridel tähelepanu alla teosed, mis oma kunstimeisterlikkuse ja sõnumiga on teinud ja muutnud ajalugu.

Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuulub hindamatu väärtuse ja olulisusega teoseid nii Eesti kui ka laiemalt Euroopa kunstikultuuri kontekstis. Mõni teos on aja- ja kultuurilugu mõjutanud ja vorminud oma uuendusliku vormikeele, mõni ühiskonnakriitilisuse või üldinimliku sõnumiga.

Erituurid saavad alguse teisipäeval, 8. oktoobril kell 17 Niguliste muuseumis, kui üht kunstiajalugu muutnud teost tutvustab Niguliste muuseumi direktor Merike Kurisoo. Niguliste muuseumi tuuril tähelepanu keskmes oleva teose kohta annab Merike Kurisoo järgmise vihje: „Vaatajate silme ees on igavene ringmäng. Tantsivate figuuride kett ja seda saatev dialoogitekst tuletavad meile meelde inimese surelikkust, elu kaduvust ja maise olemise tühisust. Viissada aastat tagasi loodud teos kõnetab oma aegade ülese teemaga teravalt ja selgelt ka tänapäeva vaatajat.“

Mikkeli muuseumis toimub erituur teisipäeval, 22. oktoobril kell 17. Mikkeli muuseumis vaatleb Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre, kuidas on salapärase teosega seotud Velázquez, Caravaggio, Uue Testamendi kirjakohad „ärge heitke oma pärleid sigade ette“ ja „… võttis ta leiva, õnnistas, murdis ja andis neile“ ning palju muud.“

Kadrioru kunstimuuseumis teisipäeval, 5. novembril kell 17 aset leidev erituur keskendub rahvusvahelise uurimisprojekti keskmes olnud teosele Kadrioru kunstimuuseumi püsiväljapanekus. Kuraator Greta Koppel avab maali ajaloolist tausta: „Ajal, kui see maal valmis, nähti selles lisaks piibli kirjakoha illustratsioonile ka moraaliõpikut ja intellektuaalset gümnastikat motiveerivat piltmõistatust – vestluspilti.“

Adamson-Ericu muuseumis leiab erituur aset teisipäeval, 19. novembril kell 17. Adamson-Ericu kaasajal skandaalselt mõjunud teose kohta küsib kuraator Karin Vicente, mis on selle maali lugu ja kuidas tõlgendada sellel kujutatud vastuolulisi detaile.

Erituuride sari lõpeb teisipäeval, 10. detsembril kell 17, kui Kumu kunstimuuseumis tutvustavad kaht ajalugu muutnud teost Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme ja Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.

Sirje Helme mõtiskleb tuuril, kas ajastu ja selle vaim saavad mahtuda lõuendile: „Eelmise sajandi kuuekümnendate aastate algus oli noortele kunstnikele väljakutse: kunstiuuendused sajandi algupoolest jõudsid kaarega uuesti kohale ja segunesid kaasaegse elurütmiga, kosmoseajastuga. Kuidas kujutada kahemõõtmelisel lõuendil liikumist, ruumitaju, mõtlemist, kuidas mahutada oma ajastut maalile? Kas seda kõike suudab ühendada abstraktne kunst?“

Kadi Polli avab samal tuuril tutvustava teose tausta järgmiselt: „Sellel portreel on näidatud uue ajastu iseseisvat naist, kes oma jõulise ja enesekindla hoiakuga kehtestab ennast meestest domineeritud kunstiväljal. Kujutatud poisipea, triiksärgi ja lipsuga, meenutab ta poisitari  – 1920. aastate naisi, kes oma välimuse ja käitumisviisiga irriteerisid soolisi ja ühiskondlikke norme.“