Otsing

Väljapanek uurib metsa kui kultuurilise fenomeni kujunemise ja kinnistumise ühte peatükki hilisnõukogude perioodil.

Tulge ja avastage omal käel või saage osa meeleolukatest pereüritustest.

Näitust „Alati moes. Käekottide 100 aastat“ on praeguseks külastanud 11 817 kunstihuvilist.

2022. aastal täienesid muuhulgas Eesti Kunstimuuseumi baltisaksa ja Eesti 20. sajandi esimese poole kunsti kogud ning samuti jõudsid muuseumisse teosed, mis avardavad teadmisi nõukogude perioodi Eesti kunstist.

Eesti Kunstimuuseum koostöös Kunstisõprade Seltsiga kuulutab välja tänavuse aasta Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi konkursi.

2022. aasta muuseumikogu arendaja Muuseumiroti tiitliga tunnustati Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Linnamuuseumi, Eesti Meremuuseumi, Virumaa Muuseumide ja Pärnu Muuseumi ühistöös valminud kogude töö käsiraamatu MuuWik loojaid.

Eesti muuseumide aastaauhindade galal pälvis 2022. aasta muuseumiarendaja Muuseumiroti tiitli Eesti Kunstimuuseumi projekt „Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis“.

Äsja möödunud aastal külastas Eesti Kunstimuuseumi filiaale, näituseid ja publikuprogramme üle 213 000 kunstihuvilise.

Tallinna bussijaamas saavad nii reisijad kui ka töötajad vaadata uut pop-up näitust, mis sedakorda heidab pilgu reisimisele: bussijaama akendele on valitud Eesti Kunstimuuseumi kogust teosed neilt eesti kunstnikelt, kes on kujutanud reisimist ning mõtisklenud teelolemise üle.

Äsja ilmunud ajakiri kannab numbrit 12 [17] 2022 ning alapealkirja „Uurimusi Eesti Kunstimuuseumi kogudest II“. Ajakirjanumbri koostamisel oli aluseks Eesti Kunstimuuseumi koguhoidjate, kuraatorite ja konservaatorite teadustöö muuseumis.