Lühike jalg on romantiline trepptänav, mis juba 13. sajandil kujunes oluliseks jalakäigu-ühendusteeks Toompea linnuse ja all-linna vahel.
1542. aasta ürikutes mainitakse Lühikese jala ning Rüütli tänava nurgal paiknenud kodanikumaja, selle juurde kuulunud kivist aitu ja väikest maja Lühikese jala ääres.
Keskaegsed tänavaäärsed majad liideti ümberehitusel tihti nende juurde kuuluvate teisejärguliste hoonetega. Nii on ka praegune selgete ajalooliste tunnusteta maja nr. 3 mitme- etapilise ehituslooga, mis on märgatav hoone põhiplaanis.
Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile.
Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused.
