Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas
Näitusega „Inimlikkuse mõõt” esitletakse esmakordselt Eestis eesti päritolu, Lõuna-Aafrikas sündinud ja töötanud silmapaistva ning rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud fotograafi Juhan Kuusi (1953–2015) loomingu ulatuslikku ülevaadet. Korraldajate soov on tuua siinmail seni peaaegu tundmatu maailmatasemega fotograaf ja ta looming vääriliselt Eesti kultuuriruumi ja meie kultuurilukku.
17-aastase noorukina ajakirjanduses fotoreporteri tööd alustanud Juhan Kuusist kujunes tema 45 aasta pikkuse karjääri vältel üks Lõuna-Aafrika mõjukamaid ja radikaalsemaid fotograafe, kelle jäägitu pühendumise ja vahetu teravusega, kompromissitult sündmustega lähikontaktis võetud fotod leidsid tee maailma juhtivatesse pressiväljaannetesse, näitustele ja fotofestivalidele. Kümnete tunnustuste seas on ta Lõuna-Aafrikas mitmel korral valitud aasta fotograafiks ning ainsa eesti päritolu fotograafina on teda lausa kahel korral pärjatud maailma pressifoto prestiižseima tunnustusega – World Press Photo auhinnaga 1978. ja 1992. aastal.
Oma karjääri kõrgperioodil, aastatel 1986–2000, töötas Juhan Kuus Lõuna-Aafrika korrespondendi ja fotoajakirjanikuna 1973. aastal Prantsusmaal rajatud maineka fotoagentuuri Sipa Pressi Pariisi ja New Yorgi toimetustele. Tema töid avaldati maailma olulisemates väljaannetes, nagu The Times, The Independent, The New York Times, Paris Match, The Los Angeles Times jm. Oma kõigil loomeperioodidel kajastas Juhan Kuus tundliku pilguga väga teravalt ja jäägitult ausalt apartheidirežiimi kõige erinevamaid tahke, sellevastast võitlust ning olulisi persoone ja sündmusi, kujunedes nii Lõuna-Aafrika ajaloo pöördepunktide hindamatuks kroonikuks.
Siiski ei piirdu ta parimad tööd vaid uudisfotograafiaga. Ennast ise eelkõige antropoloogiks-dokumentalistiks pidanud Kuusi fotod jutustavad ka sügavalt inimlikke lugusid Lõuna-Aafrika inimestest, sõltumata nende nahavärvist ja rassilisest kuuluvusest. Tema fotodel on palju võitlust ja jõhkrat vägivalda, mida toonane LAV-i raevukate konfliktidega ajajärk nii ohtralt pakkus ja mis maailma ajakirjandust eelkõige huvitas. Aga ka tavaliste inimeste siirast rõõmu ja muret, argipäeva, traditsioone, inimese ja maa suhet, ühiskondlikke norme ja tabusid ning situatsiooniparadokse. Juhan Kuus otsis oma loomingus inimlikkust ning püüdis leida inimeste käitumise, hoiakute ja valikute põhjuseid. Ennast füüsiliselt ja hingeliselt säästmata, aastaid läbi kaamerasilma inimloomuse kõiki tahke näinud ja talletanud mehena süüvis ta üha enam filosoofilistesse küsimustesse humanismist, inimeseks jäämise ja olemise võimalustest või võimatusest.
Näitus jätkab nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka selle filiaali Adamson-Ericu muuseumi üht pikaajalist töösuunda – väliseesti kunsti ja kultuuri kaardistamist, uurimist ning meie diasporaa eri põlvkondade loovisikute esitlemist Eesti kultuuriruumis. Teise maailmasõja lõppedes oli Eestist põgenikena lahkunud üle 90 000 inimese. Nende hulka kuulus ka Juhan Kuusi isa, Tartust pärit Harry Kuus (1924), kes soomepoiste ridades võidelnud noore mehena läbi Rootsi lõpuks Lõuna-Aafrikasse jõudis. Eestist lahkunute seas oli ka suur osa haritlasi ja loomeinimesi. Nii kujunes esmakordselt ajaloos situatsioon, kus võõrvõimule allutatud kodumaa kõrval tekkis eesti kultuurikoldeid üle maailma. Kujunes paratamatuks, et arvestatav osa Teise maailmasõja järgsest eesti kultuurist on sündinud väljaspool Eestit ning et meie tervikliku kultuuriloo käsitlemisel ja üldpildi loomisel on äärmiselt oluline leida ja kaasata eestlaste looming kõikjal maailmas.
Juhan Kuusi avastas Eesti jaoks õnneliku juhuse läbi selle näituse üks kuraatoreid, dokumentaalfilmi alal tegutsev Toomas Järvet internetis materjale otsides.
Adamson-Ericu muuseumi ja IKKUN-i heas koostöös valminud näitus ja kataloog on tegijatepoolne tänu ja sügav kummardus Juhan Kuusile.
Juhan Kuusi loomepärandi jõudmine Eestisse rikastab meie kultuurilugu ning avardab foto valdkondlikku käsitlust. Tema tööd pakuvad vaatajaile kaasaelamist ja mitmekihilist mõtteruumi.
Näituse kuraatorid: Kristel Laur, Toomas Järvet (IKKUN), Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum)
Näituse kujundaja: Liina Siib
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
Digiekraanide foto-ja videolahendused: Toomas Järvet
Näituse töögrupp: Helen Melesk, Renita Raudsepp, Klaire Kolmann, Madli Valk, Ülle Kruus, Liis Kibuspuu, Richard Adang, Valmar Pappel, Villu Plink, Mati Schönberg, Uve Untera, Andres Amos
Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusarhiiv, Sipa Press, Gallery F, Juhan Kuusi Fond, Sony Center, Kinoport Film, Taevas Ogilvy, Hedman Partners, AS Tallinna Tööstuspargid , Tpilet, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond.