Ruhnu eleegiad

Olga Terri 2

Olga Terri (1916–2011). Ruhnu kirik. 1962

29.08.–19.10.2014

Näitus on pühendatud Ruhnu elanikele ja 70 aasta möödumisele päevast, mil 1944. aasta augustis saare taludest kõik inimesed peale kahe perekonna Rootsi evakueeriti. See katkestus on loonud Ruhnu kajastamisele kaks tinglikku perioodi: aeg enne ja pärast põlisruhnlaste lahkumist. Üle 700 aasta oma traditsioonilise elulaadiga järjepidevalt toiminud rootsikeelne kogukond oli lahkunud ja Teise maailmasõja järgse Euroopa poliitiline ümberkujunemine viis lootuse lähiaastatel naasta. Nüüdseks on enamik neist eestirootslastest, kelle sünnipaik oli Ruhnu saar enne 4. augustit 1944 lahkunud igavikuradadele ning uute põlvkondade kohustus on mäletada neid ammuseid sündmusi ja inimesi, tuua esile selle väikesaare elu võlu ja valu.

Meeleolu loomiseks valisid koostajad näitusele „Ruhnu eleegiad” iseloomulikku, autentset esemelist materjali, filme ning kunstiteoseid, mis meenutavad ruhnlastega seotud endiseid ja praeguseid aegu. Arvatavasti oli Ruhnul inimasustus juba muinasajal, arheoloogid on leidnud märke viikingiajastu asulakohast saarel. Kirjalikud andmed selle kohta, et ruhnlased olid rootslased, on fikseeritud Kuramaa piiskopi kirjas 1341. aasta 28. juunist. Selles kinnitatakse, et rahvas Ruhnu saarel kuulub Rootsi riigi seaduse alla (svensk rätt) ning määratakse kindlaks talupoegade maksud piiskopkonnale. Sisuliselt oli neil vabatalupoja staatus, kel olid teatud kohustused kirikumaksudena, kuid nad polnud sajanditepikkuse asustuse vältel sunnismaised pärisorjad nagu enamik mandrieestlasi.
Meri piirab teataval määral saartel elavate inimeste liikumise võimalusi, kuid samas on läbi merelise ühenduse olnud võimalikud mitmesugused kultuurikontaktid Euroopa riikidega. Ruhnul on olnud Liivi lahe süleluses kümnete kilomeetrite kaugusel mandrist unikaalne asukoht ning see on andnud traditsioonilise eluolu kihistustesse üpris olulisi tulemeid. Mõndagi sellest eripärast saame esitleda näitusel „Ruhnu eleegiad” läbi kunstiteoste ja saarelt pärit etnoloogilise materjali ning Ruhnu-teemaliste filmide kaudu.
Ruhnlaste traditsioonilist elulaadi ja saare looduse unikaalsust ning legendaarset kirikutepaari on oma teostes peegeldanud mitmed Eestiga seotud kunstnikud. Väljapaneku rõhuasetus ongi kujutaval kunstil. Varaseimad teosed Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonis on kaks 19. sajandi keskel valminud Ernst Hermann Schlichtingi figuraalset kompositsiooni rahvariides Ruhnu peredega. 20. sajandi esimesest poolest on Ruhnu kujutamisel olnud oluline koht sellistel tunnustatud kunstnikel nagu Andrei Jegorov, Ernö Koch, Agathe Veeber jpt.
Näitusel on rohkelt Eesti Kunstimuuseumi kogudest pärit Eerik Haameri suure kunstilise üldistusega teoseid, mille eeltööd valmisid aastatel 1936–1940 Ruhnus kohalikega juteldes ning merest ja külaelust inspiratsiooni ammutades. Ruhnu motiivid kangastuvad Haameri loomingus veel pagulaspõlves Rootsiski. Mõnedki neist maalidest on eepiliselt võimsad jutustused Ruhnust – kunagiste hülgeküttide, kalameeste ja toimekate naistega asustatud saarest.

Peale inimeste on kümneid 20. sajandi teise poole kunstnikke inspireerinud ka saare maaliline ja mitmekesine rand, võimas mets ning põnev ajalugu. Ekspositsiooni on koondatud teoseid enam kui saja aasta lõikes, valdavalt Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist. Ruhnuga seotud teoseid on oma erakogudest laenutanud ka mitmed kunstnikud.
Alates 1950. aastate lõpust sattus Ruhnu aeg-ajalt maalijaid ja graafikuid ning seda perioodi esindavad näitusel Helgi Hirv, Ann Jõers, Külliki Järvila, Kristiina Kaasik, Gita Teearu, Olga Terri, Vive Tolli, Uno Roosvalt ja Lüüdia Vallimäe-Mark. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi üliõpilased on 1970.–1980. aastatel koos Leila Pärtelpoja ja teistegi õppejõududega jäädvustanud Ruhnu saarel praktikal olles sealseid hooneid, sisustuselemente ja tarbevara. Õnneks on needki sajad lehed viidud hoiule Eesti Rahva Muuseumisse, näitusel eksponeeritakse neist vaid üht väikest osa.
Ruhnu saart ja elanikke on jäädvustanud mitmed filmioperaatorid ja kultuuriloolased ning etnoloogid. Loodetavasti aitab Ruhnu unikaalsust ja ehedust vaatajateni tuua 20.–21. sajandil tehtud filmide valik, mis sisaldab vanu arhiivimaterjale ning Eesti Rahva Muuseumi Ruhnu-ekspeditsioonidel kogutut.

Näituse visuaalid asuvad Eesti Kunstimuuseumi digikogus: :

Näitus „Ruhnu eleegiad” jääb Adamson-Ericu muuseumis avatuks 19. oktoobrini 2014.

Täname koostööpartnereid: Eesti Rahva Muuseum, Rannarootsi Muuseum, Ruhnu Muuseum, ja Viinistu Muuseum.

Näituse kuraator ja saateteksti autor: Ülle Kruus
Kaaskuraator: Piret Õunapuu (Eesti Rahva Muuseum)
Näituse valmimisele aitas kaasa: Kersti Koll
Näituse kujundus ja graafiline disain: Inga Heamägi
Publiku- ja haridusprogrammid: Liis Kibuspuu
Näituse tehnikud: Uve Untera, Mati Schönberg

Näituse kuraator: Ülle Kruus, kaaskuraator: Piret Õunapuu (Eesti Rahva Muuseum)
Näituse kujundus ja graafiline disain: Inga Heamägi
Publiku- ja haridusprogrammid Liis Kibuspuu.

Lisainformatsioon:

Ülle Kruus
direktor
Adamson-Ericu muuseum
Lühike jalg 3, Tallinn
tel 644 5838, 5343 9678
e-post ylle.kruus@ekm.ee
adamson-eric.ekm.ee