Maakivi Eesti ehtekunstis

1.12.2007–2.03.2008

 

Võimsad rändrahnud ja merelaineis uhutud rannakivid, kivistised paes või teepervel lebavad munakad paeluvad meid oma võimsuse ning ootamatult kauni vormi- ja värvimänguga.

maakivi-eesti-ehtekunstis-1

Kivielamusi püütakse fotodele, tuuakse haljastuskujundusse, kivide miniatuurseid vorme korjatakse tihti mälestuseks kaasa. Eesti professionaalsesse ehtekunsti jõudis meie tavaline maakivi 1950. aastate lõpul, 1960. aastatel kogu eesti tarbekunstis toimunud jõuliste muutuste ajal, mis tõi ka juuveelikunsti uue, lihtsustatud vormikultuuri ning ebatraditsiooniliste materjalide kasutuse.

maakivi-eesti-ehtekunstis-2

Üks esimesi kunstnikke, kes hariliku maakivi ehteks vääristas oli Adamson-Eric (1902-1968).

Adamson-Eric oli eelkõige maalikunstnik kuid samas töötas ta erakordselt mitmekülgse loojana teedrajavalt avangardseid ideelisi käsitlusi pakkudes ka pea kõigil tarbekunsti aladel.

maakivi-eesti-ehtekunstis-3

Adamson-Ericu muuseumi näitusel “Maakivi Eesti ehtekunstis” on esitatud läbilõige meile kohatundlikult nii omase materjali kasutusest Eesti kunstnike loomingus 1960. aastatest tänapäevani. Lisaks Adamson-Ericule on eksponeeritud Ede Kurreli, Juta Vahtramäe, Helge Pihelga, Raili Vinna, Anu Paali, Kadri Mälgu, Ane Raunami, Viivi Aaviku, Tiina Käeseli, Riin Somelari, Ülle Voosalu, Mari Käbini, Kristiina Lauritsa, Eve Margus-Villemsi, Kertu Vellerinna, Anne Roolahe, Harvi Varkki ja teiste maakivist inspireeritud ehted.

maakivi-eesti-ehtekunstis-4

Väljapanek toob esile maakivi kui materjali kasutusvõimaluste rikkuse, ehete vormikultuuri ja kontseptsiooni muutused ajas ning kivi kui iseseisva tähendusväljaga sümboli väärtuse.

maakivi-eesti-ehtekunstis-5

Koostöös geoloogidega on täpsemalt määratletud milliseid kive kunstnikud on kasutanud ning valitud Eestis enim esinevad kivimid – graniit, gneiss, gabro, rabakivi, pegmatiit, migmatiit, kvartsporfüür – mida ehetega paralleelselt koos Tõnis Saadre fotode ja Tõnis Oja saatetekstidega tutvustatakse.

Näituse kuraatorid on Kersti Koll ja Ülle Kruus

Väljapaneku kujundaja on Taimi Soo