Lasteaiale ja põhikooli I astmele

Uus! Emandate ehted
Kõigile vanuseastmetele

Adamson-Eric. Rinnanoelad. 1960ndad. Eesti Kunstimuuseum

Näitusel „Eesti ehted läbi aastatuhandete
9. november 2018 – 24. märts 2019
Kõnnime ajalõnga mööda läbi 10 000 aasta vanuse ehtimise traditsiooni Eestimaal. Muuseumitunnis uudistame nii arheoloogilisi ehteid ja aardeleide kui ka kaasaja ehtekunstnike iidsetest ideedest inspireritud loomingut. Näha saab Eesti vanimat maapõuest leitud kaelaehet – põdrahammastest keed Pulli asulast, mida loetakse ca 10 000 aastat vanaks. Väljapanekus on materjalidena esindatud traditsioonilisemad pronks, hõbe, kuld ja merevaik, aga ka üllatavamad materjalid nagu laboris kasvatatud safiir, sammaldunud puukoor, raudmeteoriit ja haihambad. Tunni lõpuosas saavad osalejad ennastki kunstniku rollis proovile panna ning valmistada originaalse autoriehte.
MÄRKSÕNAD: Eesti ehtekunst – vanimad leiud versus tänapäev, ornament, uskumused, traditsioon, disain, arheoloogia, Adamson-Ericu (1902-

1968) ehtelooming

“Muinasuni”
Lasteaed, põhikooli I ja II aste
Näitusel: Lõunaristi all. Gunnar Neeme – Eesti kunstnik Austraalias.

Gunnar Neeme. Unenägude aeg. Uluru. 1979.

Gunnar Neeme. Unenägude aeg. Uluru. 1979.

Näitus avatud 15.06.-28.10.2018 (NB! Haridusprogrammid toimuvad kuni 26.10.2018)
Põlistel austraallastel on üks eriline mõiste: unenägude aeg ehk muinasuni (dreamtime), mis tähistab aega, mida keegi täpselt enam ei mäleta, sest see oli nii ammu.  Aega, mil sündis maailm – loodi taevas, päike, kuu ja tähed; mil inimesed ja loomad olid väga lähedased ning tegutsesid tootemlikud esivanemad. Muuseumitunnis “Muinasuni” läheme tagasi ennemuistsesse aega. Tutvume väliseesti kunstniku Gunnar Neeme maalidega ja näeme, kuidas põimuvad tema loomingus kaks kodumaad: Eesti ja Austraalia. Leiame vastuseid küsimustele: kuidas inimene on püüdnud aegade algusest peale looduses toimuvat seletada? Mis aitab meil mäletada? Läbi loomislugude rändame maakera kuklapoolele Austraaliasse ning ringiga Eestisse tagasi. Loovtööna valmib igal osalejal omanäolise märgisüsteemiga kirjatud bumerang.
Märksõnad: Kunstnik Gunnar Neeme (1918-2005), Austraalia, aborigeenid, muinasuni (dreamtime), tekkemuistendid ja loomislood, eepos “Kalevipoeg” illustratsioonid.
Muuseumitunni kestus 60 minutit.

5.1.2

Adamson-Eric. Vaibakavand. 1937. EKM

Loom ja lind – püüa mind!

Muuseumitunnis viiakse kõige pisemad rändama lustakate ja pisut veidrate loomadelindude maailma. Adamson-Ericu teostelt avastatakse fantaasiarikkaid liike ning saadakse teada, et alati ei joonista isegi kunstnik „õigesti“. Üheskoos otsitakse üles plehku pannud sõnnipoisid ning loetakse kokku puu otsa lennanud linnud. Tunni lõpus saab iga laps luua oma fantaasialooma.
Märksõnad: Loendamine, peenmotoorika, loomad-linnud, fantaasia, tarbekunst, Adamson-Ericu looming

 

Kõnelused kunstist

Muuseumitund on mõeldud vaatlus-, mõtlemis- ja vestlusoskuse arendamiseks ning kunstiga kontakti leidmiseks. Ühiselt valitakse muuseumi näitustelt välja kaks-kolm teost, mille üle arutleda. Tunnijuhi läbiviidav avatud küsimustel põhinev vestlus on inspireeritud Ameerika psühholoogide väljatöötatud nägemismõtlemise metoodikast VTS (pildivaatlusprogramm „Visual Thinking Strategies”).
Õpilane

  • arendab pildivaatluse oskusi ja visuaalset mõtlemist;
  • vaatleb muuseumis kahte või kolme pilti sügavuti;
  • vestleb vabalt pildist avatud küsimuste kaudu;
  • kogeb, et kõik tema vastused ja mõtted pildi kohta on õiged.


Päike naeratab

Muuseumitunnis „Päike naeratab” jutustame loo kunstnikust, kes leidis rasketel aegadel enda seest nii palju päikest, et see lausa kiirgas tema loomingust välja. Muuseumitunni eesmärk on tutvustada kunstnik Adamson-Ericut sümboolse päikesekujundi kaudu ning näidata kunstniku kujundatud kahhelplaatide põhjal, et päikest on võimalik kujutada väga erineval moel. Lastele selgitatakse, kuidas muuta pilti abstraktsemaks, kasutades mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid. Lõpuks kujundab igaüks väikese kahhelplaadi päikesega – helgeks meenutuseks, et päike on alati pilve taga olemas.
Muuseumitund lõimib kunsti- ja loodusõpetuse ning matemaatika õpiväljundeid.
Õpilane

  • vaatleb Adamson-Ericu kujundatud keraamilisi plaate;
  • teab, mida tähendab „abstraktsionism”;
  • uurib päikese kujutamise eri viise;
  • nimetab geomeetrilisi kujundeid;
  • kavandab erinevatest kujunditest oma päikese;
  • kannab kavandi spetsiaalse värviga kahhelplaadile ja vormistab lõpptulemuse.


Toonimeistrid

Adamson-Eric. Autoportree. 1938. EKM

Muuseumis eksponeeritud maalide keskel avaneb külluslik värvimaailm. Muuseumitunni eesmärk on avada lähemalt värvuste tekkimise saladusi ning suunata lapsi tähelepanelikumalt erinevaid toone uurima. Enamik lapsi teab, mis on põhivärvid. Kuid millised on just need õiged sinise, punase ja kollase värvused, millest saab segada kõik ülejäänud toonid? Toonimeistri töö on natuke nagu koka oma: tuleb osata värvusi õigesti „maitsestada”, et soovitav tulemus saada. Maalidelt valitakse välja mõned toonid ning püütakse koos arutades ja katsetades need valmis segada. Omandatud kogemuse põhjal maalib iga laps värviküllase pildi, millel on kõik toonid iseseisvalt segatud.
Muuseumitund lõimib kunsti- ja loodusõpetuse õpiväljundeid.
Õpilane

  • loob emotsionaalse sideme erinevate värvitoonidega;
  • uurib, kuidas värvused tekivad;
  • süveneb lähemalt maalitehnika nüanssidesse;
  • segab iseseisvalt värvitoone ja maalib neid kasutades pildi.


Koopainimese mustrid

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada õpilastele kunstnik Adamson-Ericu kujundatud nõusid – peatähelepanu all on nn koopaelaniku serviis. Serviisi stiil meenutab ürgaja kaljujooniseid ning võimaldab luua haaravaid kirjeldusi ja arutelusid. Üheskoos kehastutakse serviisil kujutatud tegelasteks. Süvenetakse Adamson-Ericu stiili mõjutanud ruunikirja ja nuputatakse oma tegelasele ürgne nimi. Muuseumitunnile järgnevas kunstistuudios saab luua koopakujundeid ja -sümboleid ning maalida looduslike värvipigmentidega pildi.
Muuseumitunnis lõimuvad ajaloo, loodus- ja kunstiõpetuse õpiväljundid.
Õpilane

  • tunneb ära Adamson- Ericu kujundatud nn koopaelaniku serviisi;
  • saab teada, mida tähendab stilisatsioon;
  • kirjeldab ürgaja kaljujooniste stiili;
  • kehastub serviisil kujutatud tegelaseks;
  • loob ise koopakujundeid ja sümboleid ning uurib ruunikirja;
  • maalib pildi looduslike värvipigmentidega.

Kunstnik ja kodu
Vaegnägijatele ja pimedatele, kes õpivad I ja II kooliastmes

Muuseumitund on loodud spetsiaalselt vaegnägijatele ja pimedatele õpilastele avardamaks nende teadmisi Eesti kunstist ja tutvustamaks üht erakordset 20. sajandi kunstnikku – Adamson-Ericut (1902–1968). Ligi tunniajase ringkäigu jooksul tutvustatakse  Adamson-Ericut kui kunstnikku, kes lisaks maalimisele omas head disaineritaipu, kujundades nii mööblit, nõusid, vaipu, tekstiile kui palju muud. Täpsemalt käsitletakse haridusprogrammis Adamson-Ericu maali- ja tarbekunsti loomingust osa, millel on tihe seos kunstniku kodu ja koduste paikadega Eestimaal. Püütakse ära arvata, millistes materjalides kunstnik ennast „kodus tundis“. Lähemalt uuritakse ja kombatakse 1938. aastast pärit mööblikomplekti, mille kunstnik ise oma kodu jaoks disainis. Puudu ei jää ka vallatutest fantaasialoomadest, kes lauaplaadilt välja karates olemise veelgi põnevamaks muudavad. Lõpetame tunni loovtööga, mille käigus valmib „kunstniku võti“.
Haridusprogramm on mõtteline jätk muuseumi 2017. aasta projektile „Kunst nähtavaks!“, mis keskendus Adamson-Ericu loomingu kättesaadavaks tegemisele täiskasvanud vaegnägijate ja pimedate sihtrühmale.

Enne grupiga muuseumisse tulekut on võimalus kuulata EKMi kodulehelt spetsiaalselt erivajadusega külastajale helindatud peatükke: Muuseumist ja majast ning Kunstnik Adamson-Ericust.

Soovitav grupi suurus kuni 8 õpilast.

Tunni kestus 60–90 minutit (olenevalt grupist).
Osalemine eelregistreerimisega liisi.selg@ekm.ee või tel 6445838.