Ernst Jõesaar

20. november–20. märts 2011

 

Ernst Jõesaare loomingu näitus.

ernst-joesaar-1

Retrospektiivne isikunäitus hõlmab kujur Ernst Jõesaare (1905–1985) teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. 1979. aastal jõudis Eesti Kunstimuuseumisse 108 skulptuuri, kümneid temperamaale, joonistusi ja visandeid ning peale kunstniku surma 1985. aastal lisandus veel isikuloolisi materjale. Varem on Jõesaare personaalnäitusi Eestis toimunud 1980. aastal Tallinnas Kadrioru lossis ja mälestusnäitusena pärast kunstniku surma aastal 1988 Tartu Kunstimuuseumis.

ernst-joesaar-2

Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud Eesti kultuuritegelaste portreid, ekspressiivse stiliseeringuga reljeefe ja väga tundliku faktuuriga ning peene koloriidiga maale. Ernst Jõesaare hilisemas loomingus peegeldab modernistlik kunstikäsitlus huvitavalt ja isikupäraselt nii inimlikku kurbust, igatsust ja armastust kui ka iidseid legende, müüte ning muusikat.

ernst-joesaar-3

Ernst Jõesaar sündis Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina koos kolme Ado Vabbe õpilasega, kelleks olid Andrus Johani, Kaarel Liimand ja Hando Mugasto. Aastatel 1934–1936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 1940–1941 Konrad Mägi nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõppejõud.

ernst-joesaar-4

1944. aastal koos abikaasaga Rootsi põgenedes kaotas Jõesaar nii skulptori töökeskkonna, tellijad kui ka toetava kodumaise eluolu ja vaimselt rikka sõpruskonna. Vaid vähesed eksiili rännanud eesti skulptoritest suutsid võõrsil end erialaselt teostada, ent Jõesaar jätkas kujurina raskete olude kiuste. Ta pidi töötama algul kiviraidurina ja hiljem konservaatorina Rootsi muuseumides. Perioodil 1955–1970 oli ta Rootsi Loodusteaduslikus Riigimuuseumis ning seejärel 1970–1972 Stockholmi Meremuuseumi muuseumlaeva “Wasa” konservaator. Siiski suutis ta rajada võõrsil arvestatava kunstnikukarjääri.

ernst-joesaar-5

Paguluses võttis Ernst Jõesaar osa kõigist suurematest eesti ja Balti kunsti näitustest, esinedes nii Liljevalchsi Kunstihoones (1946), Uppsalas (1954), Stockholmi Eesti Majas (1958) kui ka Svea galeriis (1963). Tema isikunäitused aastatel 1973, 1975 ja 1978 toimusid Eesti Majas. Mitmed Jõesaare teosed on eksponeeritud ka käesoleval sügis-talvel Kumu kunstimuuseumi näitusel “Eesti kunst paguluses”.

Näituse koostajad on Juta Kivimäe ja Ülle Kruus, kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova ning haridusprogrammide koostaja Liisi Selg.

Näituse raames toimuvad haridusprogrammid lastele ja noortele. 6.–7. jaanuaril toimub koolivaheaja kunstilaager “Muusika kunstis”. Igal nädalavahetusel on muuseumikülastajatele avatud skulptuurikelder iseseisvaks loovtegevuseks.

Näitus on avatud 20. märtsini 2011. aastal.