Viljandi maalimees Juhan Muks (1899–1983)

07.06.–01.09.2013

juhan-muks-viljandi-jarv-iii-1964-ekmJuhan Muks. Viljandi järv III. 1964. Eesti Kunstimuuseum

Reedest, 7. juunist saab Adamson-Ericu muuseumis vaadata näitust „Viljandi maalimees Juhan Muks (1899–1983)”. Retrospektiivse suunitlusega näitus esitleb Adamson-Ericu põlvkonnakaaslase Juhan Muksi loomingu paremikku. Ekspositsiooni põhiosa pärineb Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viljandi Muuseumi kogudest, mida täiendavad mõned maalid SA Tallinna Kunstihoone Fond varamust ning erakogudest.

„Adamson-Ericu muuseumi põhitegevuste üks prioriteete on 20. sajandi modernismi uurimine ja tutvustamine ning Adamson-Ericu põlvkonnakaaslaste loomingu ülevaatenäitused on selle kontseptsiooni kindel osa. Käesoleval aastal esitletakse elutööd Juhan Muksilt, kelle värviotsingutega sügavuti tegelev looming on säilitanud värskuse tänapäevani,” ütles näituse kuraator ja Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus.

Värvi kui maali põhilise väljendusvahendi nüanssidesse süvenedes saavutas Muks meisterlikke kooskõlasid ja arendas prantsuse maalikoolile toetudes hõrke koloristlikke lahendusi Eestimaa maastike kujutamisel. Sihikindlus, pühendumine ja töökus olid Juhan Muksi loomuse tuumaks. Nendele ajatutele väärtustele osundavatele loometee tahkudele on fookus seatud ka sellel retrospektiivsel ülevaatenäitusel.

Juhan Muks sündis Viljandimaal, kus omandas üldhariduse, suundudes seejärel Pallase kunstikooli ja sealt edasi Pariisi. Tagasi Eestisse jõudnuna sai tema kodulinnaks Viljandi, kus ta maalis portreid, maastikumaale, natüürmorte ja kompositsioone ning osales näitustel. Viljandi linnapea tellis Muksilt raekoja saalile suure pannoo ja 1932. aastal toimus seal kunstniku esimene personaalnäitus.

Pärast taaskordset Pariisis viibimist naasis Juhan Muks Viljandisse, kus tema kodumaja aknast avanenud vaade Viljandi järvele inspireeris teda pikki aastakümneid. Kuigi ta pidi üle elama ajutise väljaheitmise ENSV Kunstnike Liidust, siis liikmelisuse taastamise järel algas tema uus, otsinguterikas loomeperiood. Aastail 1961–1983 on Muks aktiivne esineja Tartu, Tallinna ja Viljandi kunstielus. 1979. aastal omistati Muksile esimesena Eestis kõrgeim tunnustus maastikumaali valdkonnas – Konrad Mäe nimeline medal ja sellega kaasnenud preemia.

„Idealistlike, kaunite kunstidega seotud ideede pühendunud teenimine polnud heitlikus 20. sajandi poliitilises kliimas kuigi kerge. Kuigi saatusel oli Muksi kunstnikuks kujunemise teel varuks mitmeid takistusi, võime 21. sajandi teisel kümnendil tõdeda, et tema loomingu paremik on Eesti kunstiajaloos säilitanud kindla positsiooni,” lisas Kruus.

Näitusega kaasneb mitmekesine publikuprogramm kunstikeldris.

Adamson-Ericu muuseum tänab koostöövalmiduse eest kõiki partnereid: Viljandi Muuseum, Tartu Kunstimuuseum, SA Tallinna Kunstihoone Fond. Näituse töörühma eriline tänu kuulub kunstniku lesele Aita Muksile ja Viljandi Muuseumi peavarahoidjale Marika Oderile.

Näituse kuraator on Ülle Kruus, kujundaja Inga Heamägi, haridusprogrammide koostaja Liis Kibuspuu.