Aitan lapsi kunsti juurde: muuseumitunnid

Loom ja lind – püüa mind!

5.1.2

Adamson-Eric. Vaibakavand. 1937. EKM

Muuseumitunnis viiakse kõige pisemad rändama lustakate ja pisut veidrate loomade-lindude maailma. Adamson-Ericu teostelt avastatakse fantaasiarikkaid liike ning saadakse teada, et alati ei joonista isegi kunstnik „õigesti“. Üheskoos otsitakse üles plehku pannud sõnnipoisid ning loetakse kokku puu otsa lennanud linnud. Tunni lõpus saab iga laps luua oma fantaasialooma.

Märksõnad: Loendamine, peenmotoorika, loomad-linnud, fantaasia, tarbekunst, Adamson-Ericu looming

Kõnelused kunstist
Muuseumitund on mõeldud vaatlus-, mõtlemis- ja vestlusoskuse arendamiseks ning kunstiga kontakti leidmiseks. Ühiselt valitakse muuseumi näitustelt välja kaks-kolm teost, mille üle arutleda. Tunnijuhi läbiviidav avatud küsimustel põhinev vestlus on inspireeritud Ameerika psühholoogide väljatöötatud nägemismõtlemise metoodikast VTS (pildivaatlusprogramm „Visual Thinking Strategies”).

Õpilane

  • arendab pildivaatluse oskusi ja visuaalset mõtlemist;
  • vaatleb muuseumis kahte või kolme pilti sügavuti;
  • vestleb vabalt pildist avatud küsimuste kaudu;
  • kogeb, et kõik tema vastused ja mõtted pildi kohta on õiged
  • Põhikooli I ja II aste

Päike naeratab
Muuseumitunnis „Päike naeratab” jutustame loo kunstnikust, kes leidis rasketel aegadel enda seest nii palju päikest, et see lausa kiirgas tema loomingust välja. Muuseumitunni eesmärk on tutvustada kunstnik Adamson-Ericut sümboolse päikesekujundi kaudu ning näidata kunstniku kujundatud kahhelplaatide põhjal, et päikest on võimalik kujutada väga erineval moel. Lastele selgitatakse, kuidas muuta pilti abstraktsemaks, kasutades mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid. Lõpuks kujundab igaüks väikese kahhelplaadi päikesega – helgeks meenutuseks, et päike on alati pilve taga olemas.

Muuseumitund lõimib kunsti- ja loodusõpetuse ning matemaatika õpiväljundeid.

Toonimeistrid
Muuseumis eksponeeritud maalide keskel avaneb külluslik värvimaailm. Muuseumitunni eesmärk on avada lähemalt värvuste tekkimise saladusi ning suunata lapsi tähelepanelikumalt erinevaid toone uurima. Enamik lapsi teab, mis on põhivärvid. Kuid millised on just need õiged sinise, punase ja kollase värvused, millest saab segada kõik ülejäänud toonid? Toonimeistri töö on natuke nagu koka oma: tuleb osata värvusi õigesti „maitsestada”, et soovitav tulemus saada. Maalidelt valitakse välja mõned toonid ning püütakse koos arutades ja katsetades need valmis segada. Omandatud kogemuse põhjal maalib iga laps värviküllase pildi, millel on kõik toonid iseseisvalt segatud.

Muuseumitund lõimib kunsti- ja loodusõpetuse õpiväljundeid.

Põhikooli III aste ja gümnaasium

Kujundite varielu
Toimub esmaspäeviti ja teisipäeviti ettetellimisel

Muuseumitunni eesmärk on luua lühikesi elamuslikke varjuteatrilavastusi, et näitlikustada abstraktsiooni, stilisatsiooni ja kujundi mõisteid. Muuseumi keskaegne kelder loob dramaatilise keskkonna, kus on põnev optiliste illusioonidega katsetada. Etendustes kasutatakse nii valmis esemeid, kohapeal valmivaid lamenukke kui ka oma keha. Rühmatööna valmib kollektiivne kunstiteos, mis seob visuaalset ja helilist materjali. Tund lõpeb kaaslastele lavastuste ettemängimisega.

Õpilane

– teab, kuidas toimib varjuteater;
– tunneb mõisteid „abstraktsioon”, „abstraheerima”, „stilisatsioon”;
– loob dekoratsioonid ja kujundid varjuteatri etendusele;
– lavastab rühmatööna varjuteatrietenduse, kasutades oma keha ja erinevaid objekte;
– tekitab ja kasutab heli varjuteatri ilmestamiseks;
– omandab algsed teadmised draamažanrist.

Erivajadustega õpilased

Päike naeratab
Kuulmis- ja intellektipuudega õpilastele

Muuseumitunnis jutustatakse lugu kunstnikust, kes leidis rasketel aegadel endas nii palju päikest, et see lausa kiirgas välja tema loomingust. Adamson-Ericu loominguga tehakse tutvust sümboolse päikesekujundi kaudu. Vaadeldes kunstniku käe all valminud kahhelplaate, võib veenduda, et päikest saab kujutada vägagi erineval moel.

Kunstnik ja kodu
Vaegnägijatele ja pimedatele, kes õpivad I ja II kooliastmes

Muuseumitund on loodud spetsiaalselt vaegnägijatele ja pimedatele õpilastele avardamaks nende teadmisi Eesti kunstist ja tutvustamaks üht erakordset 20. sajandi kunstnikku – Adamson-Ericut (1902–1968). Ligi tunniajase ringkäigu jooksul tutvustatakse  Adamson-Ericut kui kunstnikku, kes lisaks maalimisele omas head disaineritaipu, kujundades nii mööblit, nõusid, vaipu, tekstiile kui palju muud. Täpsemalt käsitletakse haridusprogrammis Adamson-Ericu maali- ja tarbekunsti loomingust osa, millel on tihe seos kunstniku kodu ja koduste paikadega Eestimaal. Püütakse ära arvata, millistes materjalides kunstnik ennast „kodus tundis“. Lähemalt uuritakse ja kombatakse 1938. aastast pärit mööblikomplekti, mille kunstnik ise oma kodu jaoks disainis. Puudu ei jää ka vallatutest fantaasialoomadest, kes lauaplaadilt välja karates olemise veelgi põnevamaks muudavad. Lõpetame tunni loovtööga, mille käigus valmib „kunstniku võti“.

Haridusprogramm on mõtteline jätk muuseumi 2017. aasta projektile „Kunst nähtavaks!“, mis keskendus Adamson-Ericu loomingu kättesaadavaks tegemisele täiskasvanud vaegnägijate ja pimedate sihtrühmale.

Enne grupiga muuseumisse tulekut on võimalus kuulata EKMi kodulehelt spetsiaalselt erivajadusega külastajale helindatud peatükke: Muuseumist ja majast ning Kunstnik Adamson-Ericust.