Ahvenamaa fenomen

3. märts–28. mai 2006

Väljapanek sisaldab kunstiteoseid erinevatest kogudest, arhiivmaterjale, kirjandusteoseid ja illustratsioone, mis on loodud Ahvenamaal või hiljemgi sealt saadud elamuste põhjal. Näituse ja kataloogiga antakse esmakordselt mahukas uurimuslik ülevaade Ahvenamaa perioodist meie kultuuriloos.

Peale 1905. aasta revolutsioonisündmusi suundusid mitmed meie vaimuinimesed välismaale. Üheks olulisemaks peatumis- ja õppimispaigaks kujunes esmalt Soome, silme ees sihina paljudel Euroopa kultuurikeskused, eelkõige Pariis. Vahetu suhtlus Euroopaga tõi kaasa Eesti kultuuri sihiteadliku ja kiire moderniseerumise 20. sajandi alguses Noor-Eesti perioodil, kuhu kuulub ka käsitletav Ahvenamaa ajajärk. Soomes viibimise ajal ning hiljemgi kujunes Ahvenamaa eesti noortele kunstnikele ja kirjanikele imponeerivaks suviseks loome- ja peatuspaigaks.

ahvenamaa-fenomen-1

Tõenäoliselt andis tõuke esmalt see, et Ahvenamaal, Önningebys oli tegutsenud Viktor Westerholmi eestvedamisel 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses üks Põhjamaade kuulsamaid kunstnikekolooniaid. Samasse paika suundusid 100 aastat tagasi ka noored eesti kunstnikud. Ahvenamaal viibisid Nikolai Triik ja Konrad Mägi ühel korral (1906), Aleksander Tassa kahel korral (1906 ja 1913) ning Anton Starkopf ühel korral (1913). Kunstnikelt Ahvenamaa muljeid kuulates innustus Friedebert Tuglas niivõrd, et veetis seal neli suve – 1907., 1909., 1910. ja 1913. aastal.

ahvenamaa-fenomen-2

Neist kõigist kujunesid eesti kultuuriloos silmapaistvad isiksused. Toona oma loometee alguses olnud noortele meestele andis Ahvenamaa ja sealne loodus sügavalt inspireeriva kogemuse, mis nähtub nii nende loomingust kui ka säilinud kirjavahetusest. Friedebert Tuglas on aga nii enda kui eesti kunstnike Ahvenamaa-suved lausa kultuurilooliseks legendiks kirjutanud.

ahvenamaa-fenomen-3

Näitus on osa Adamson-Ericu Muuseumi, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Ahvenamaa Önningeby Muuseumi ja Tuglas-seura ühisprojektist “Ahvenamaa fenomen”, mis on pühendatud 100 aasta möödumisele Noor-Eesti rajamisest ning Friedebert Tuglase 120. sünniaastapäevale.

ahvenamaa-fenomen-4

Sama näitust eksponeeritakse sel suvel 9. juunist kuni 20. augustini Ahvenamaal, Önningeby Muuseumis. Projekti raames toimuvad konverentsid 11. mail Tallinnas, TA saalis Kohtu 6 ning 9. juunil Ahvenamaal, Önningeby Muuseumis. 9. juunil avatakse Önningebys ka mälestusmärk, mis tähistab eesti kunstnike ja kirjanike viibimist Ahvenamaal 20. sajandi alguses. Mälestusmärgi saamiseks toimus avalik konkurss, kus 23 ideekavandi seast valiti välja Jüri Ojeveri töö “Pink”.

ahvenamaa-fenomen-5

Näitusega kaasneb mahukas kataloog eesti, soome, inglise ja rootsi keeles.Tekstid: Kersti Koll ja Jaan Undusk.

Näituse ja kõik trükised on kujundanud Tiit Jürna.

Kuraator ja kataloogi koostaja: Kersti Koll

Kogu näituse vältel saavad noored osaleda Adamson-Ericu Muuseumis haridusprogrammis “Kunstnikuks saamise tee”, mida juhendab Adamson-Ericu Muuseumi pedagoog Liisi Lauer.