70 aastat Pariisi maailmanäitusest aastal 1937

7. juuli – 7. oktoober 2007

 

Väljapanek tutvustab Eesti kunstnikkonna II maailmasõja eelset menukat esinemist Pariisis rahvusvahelisel suurüritusel, mille teemaks oli “Kunst ja tehnika moodsas elus” (“Arts et Technique dans la Vie Moderne”).

70-aastat-pariisi-maailmanaitusest-1

Tookordsele esindusnäitusele eelnenud kahe aasta jooksul korraldati siin mitmeid üleriigilisi konkursse ja sellest kujunes suurim välisesinemine Eesti tutvustamiseks üldse nii ulatuslikkuse kui ka kulutuste poolest. Riiklikult otsustati esineda ühiselt Balti paviljonis koos Läti ja Leeduga. Balti riikide ühispaviljoni peaarhitektiks valiti Eestist Aleksander Nürnberg ning 17. juunil 1937 avati Pariisis külastajatele hoone suure pidulikkusega ja kõikide osapoolte ametlike delegatsioonide osavõtul.

70-aastat-pariisi-maailmanaitusest-2

Eestit esindas maailmanäitusel valdavalt Rakenduskunsti Ühingu (RaKü) liikmete looming, fotokunst ja raamatud ning lisaks oli kaasatud kodumaist käsitööd. Väiksem osatähtsus oli tööstusel, mida esitleti eestkätt põlevkivitootmise kaudu. Eestit tutvustati ka atraktiivse turismimaana.

70-aastat-pariisi-maailmanaitusest-3

Pariisis maailmanäitusel osalenutele välja antud tunnustusdiplomid olid jagatud viide kategooriasse ning on rõõmustav, et Eesti ekspositsioonis osalejatele jagus neist kõiki. Kahe audiplomi saaja Adamson-Eric oli seotud ka näituse ekspositsiooni kujundustöödega ja tutvustas hiljem ajakirjanduse veergudel kõige põhjalikumalt toda suurüritust kodumaal. Seetõttu käsitleb Adamson-Ericu muuseum 1937. aasta Pariisi maailmanäituse fenomeni Eesti kunstis tagasivaatelise kultuuriloolise väljapanekuga.

70-aastat-pariisi-maailmanaitusest-4

Olgu siinjuures ära toodud vaid olulisemate esinejate loetelu, kelle looming on olnud kättesaadav ning eelduseks ekspositsiooni koostamisel 70 aastat hiljem: Adamson-Eric – kaks audiplomit vaipade ja keraamika ning portselanimaali eest, Mari Adamson – audiplom dekoratiivloomade ja nukkude eest; Balti paviljoni peaarhitekt Aleksander Nürnberg – grand prix, Balti paviljoni üldhalli pannoomaalide autor Oskar Raunam – grand prix, fotograaf Carl Sarap – kuldmedal. Sisekujunduses tunnustati Eesti dekoratiivkaardi ja intarsiatehnikas kapi eest Richard Wunderlichi vastavalt audiplomi ja kuldmedaliga. Nahkehistöö valdkonnas sai grand prix Eduard Taska ning metallehistöös hinnati pronksmedaliga Roman Tavasti väljapanekut. Karin Luts pälvis kuldmedali gobeläänvaiba eest ning ehtekunstnikest sai kuldmedali Ede Maran (Kurrel) filigraantööde eest. Keraamika ekspositsioonist märgiti ära audiplomitega Jaan Koorti ja Valli Talviku (Eller) looming, klaasikunstnikest pärjati kuldmedaliga Maks Roosma graveeringuid.

70-aastat-pariisi-maailmanaitusest-5

Esinejaid oli veel teisigi ning menukad olid ka Eesti kirjastuste raamatute ja käsitööga seotud ettevõtete toodangu väljapanekud.

Näitusega kaasnevad haridusprogrammid ning suvised kunstistuudiod. Nii toimub 7-12. aastastele 30. juulist kuni 1. augustini muuseumis koolivaheaja kunstilaager ja 9.-10. augustil korraldatakse noortele kunstistuudio.

70-aastat-pariisi-maailmanaitusest-6

Näituse koostajad: Ülle Kruus, Kersti Koll

Näituse kujundaja: Andres Tolts

Haridusprojektid: Liisi Lauer